5.3 telefoniliini ja tel.aparaadi arvutatud takistused. Utel.a. = 54V Uliin = 20V Rliin 100 Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5
toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud) võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6
Ground loop occurs when there are more than one gorund connection paths between many parts of equipment. Question 7 Assume we have a period based measurement system as shown in the below figure. Design the sample clock frequency that we can measure the frequency input with the change from 5 MHz to 5.0001 MHz in 50 counts. Fs Fs x 1−x 2=50= − F divided1 F divided 2 5MHz / 10000 = 500Hz 5.0001 MHz / 10000 = 500,01 Hz Question 7 Fs Fs − =50 500 500,01 Fs = 1250 MHz
U 54,9V 8,2V 3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E=54,9 UTA=8,2 R=77 U=7,7V RL=401,5 oomi Ret=70,5 oomi 4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Ootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Usignaali amplituud = 0,3V , Tsignaali periood = 2ms, Sagedus f=500Hz (1/T) U Usigamp=0,3V 2ms t 5.)Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6490 Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.007A. 6.)Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering pinge reziimis "toru hargil" Uh = 55 V pinge reziimis "toru võetud" Uv = 15 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V impulsi kestvus: 60 ms
Kuulmispuuete klassifikatsioonid Erinevatel andmetel elab Eestis umbes 1500-2000 kurti (sündinud kurdina või varakurdistunud), s.o ligikaudu 0,1% elanikkonnast. Kurte, kes midagi ei kuule, on äärmiselt vähe (2-3%). Kuulmist testitakse erinevate kõrgustega helide juures. Tavaliselt kasutatakse 5 sagedust: 250, 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz (võnget sekundis) - kõne diapasoon 500 - 4000 Hz. Näit: madalama sagedusega helid - 25-500Hz ä, u, õ; keskmise sagedusega - 500-2000Hz ei, ii, d; kõrged helid üle 2000Hz s, f, h. Kuulmislangust mõõdetakse dB-s, mis on heli valjuse mõõtühik. Ühik on oma nime saanud Alexander Graham belli nime järgi. Kasutatakse dB skaalat 20-140ni. 3. Kõne ja mõtlemine Viipekeel
Prao Seina helipidavus, kui laius, prao helipidavus on: mm 0dB 10dB 20dB 500 10 20 30 50 20 30 40 5 30 40 50 0,5 40 50 57 0,05 50 57 60 0,005 57 60 60 7 Massiivne tarind Massiseadus: R=20lg (m·f)-49 18cm betooni (450kg/m2) 500Hz juures Õhupidav, pragusid ei ole, naaberkonstruktsioonidest eraldatud R500=20lg(450x500)- =20lg(450x500)-49=58dB 49=58dB (2x: 4… 4…6dB) 8 4 Kihiline tarind Kihiline sein on vedru-massi kombinatsioon ja heliisolatsioon põhineb teineteisest eraldi olevate
Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist.
Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Inertsijõud: näiv jõud,mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale arvestama. T=2L*C, Lvõnkeringi induktiivsus C Vedrupendel T=2 Vm/l kehale. Inertsijõudu nim näivaks sest see pole kiirenduse põhjus, vaid kondensaator/mahutavus. V=/T Mag induktsioon-seda, et magn laenguid ei eksisteeri, s.t on 2 tagajärg
Xc=3M ja sagedusel 16kHz=20k ,siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge. Siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge sõltuvalt mikrofoni sisetakistusest ,seega on mikrofoni pea heliülekande sagedus tunnusjoon päris lähedal standartsele sagedus tuunusjoonele(6.3). Pieso helipea tunnusjoon langeb kogu talitlus sagedusalas enamvähem ühtlaselt vaid tingimusel ,et võimendi sisendtakistus on vähemalt 1-2M kuid ka sellegi takistuse korral, tekib madalamatel sagedustel alla 500Hz teatav võimenduse langus kuid see on võimalik kompenseerida tämbri regulaatoriga. Magnet helipea Magnethelipea tunnusjooneks on enamvähem rõhtsirge st et väljundsignaal on nõela teraviku konstantse kiiruse korral sagedusest sõltumatu. Seepärast on sellel helipeal väljundisgnaali tingimatta tarvis sageduslikult korrigeerida. See signaal on väga nõrk, 2-5mV ja vajab umbes 100* võimendust. Transistoridega korrektsioon võimendi on joonisel 6.5A.
kinnitus 55 sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega. Prao mõju helipidavusele: mida suurem pragu seda vähem ta heli läbimist takistab. 500mm pragu ei oma helipidavust. Praol olemas oma helipidavus siis näitajad veidi paranevad, kuid helipidavust ei anna võrrelda terve seinaga. Massiivne tarind: Toimib massiseaduse alusel R = 20 lg( mf ) - 49 18cm betooni (450 kg/m2) 500Hz juures Õhupidav, pragusid ei ole, naaberkonstruktsioonidest eraldatud R = 20 lg( mf ) - 49 = 20 lg(450 * 500) - 49 = 58 Kihiline tarind: Kihiline sein on vedru massi kombinatsioon ja heliisolatsioon põhineb teineteisest eraldi olevate masside ja nende vahel oleva õhuvahe (vedru koostöötamisel). Vahesein peab olema piisava tulepüsivusega: Eraldama tuletõkke-sektsioone Takistama ettemääratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise.
– Milline ajupiirkond? Kõne 3 olulist komponenti: 4 põhipiirkonda (PET, fMRT, el.stimulatsioonid): 1. Hingamine, väljahingatav õhk kopsust rõhu all- hääle tugevus 1. W (TS-s B 22), B (vas. FS-s. Brodmani 44pk.FS) 2.Hääle tekitamine-häälepaelad sulguvad + vibreerivad (sagedusega 100-500Hz) 2. “lisa”e.suplementaare kõne pk (B6 med.osa) + premotoorne ajukoor (B6 lat)-spontaanne 3. KNS areng- motoorne kõnelihaste kontroll (silbid/sõnad), kõne sisu artikulatsioon kõne -kriitilise tähtsusega, 3. motoorse a/k näo pk. (suu ja keel B4) – iga täishääliku ütlemiseks suu avada+ kaashäälik- suu kinni 4. somatosensoorse a/k näo pk
annaabi.ee 
