(taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha,
ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. 2 S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka
Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka
Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. 2
lähemale kui 0,34 nm. 32. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? a) 0,017 nm b) 17 nm c) 0,17nm Aromaatse tuuma van der Waalsi raadius R on 0,17 nm. 33. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? b) 10 korda suurem Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on E=RT = 298 K x 8,314 J/K mol = 2478 J/ mol ehk 2,5 kJ/mol Tugeva vesiniksideme energia on maksimaalselt 40kJ/mol ehk 16 korda suurem. 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on 2,5 kJ/mol. Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul.
struktuuri- ja transportvalgud (vähe ravimeid), ensüümid (inhibiitorid), retseptorid (suur hulk, mis interakteeruvad retseptoritega). Sidumise interaktsioon toimub sihtmärkmolekuli sidumistsentris, kus võib toimud keemiline reaktsioon ravimi ja sihtmärkmolekuli vahel. Selle tulemusena võivad moodustuda kovalentsed sidemed (200-400 kJ/mol). Haruldane. Tavalised on aga nõrgad interaktsioonid (VDW (2-4 kJ/mol), HB (10-30 kJ/mol), IB (20-40kJ/mol), dipool-dipool, tõukejõud). Lipiidid ravimi sihtmärgina Amfoteritsiin - seenhaiguste vastane preparaat, interakteerub membraaniga, rajades sellest läbi ulatuvad hüdrofiilsed tunnelid. Tsütoplasma voolab välja ja rakk hukub. Valinomütsiin (ionofoor) ja gramitsidiin A (kanali moodustaja) rikuvad ioontasakaalu. Suhkrud ja suhkrukonjugaadid ravimi sihtmärgina 2 Suhkrutel on oluline roll raku molekulaarse äratundmise, regulatsiooni ja
negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed 10 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk
a) 0,017 nm b) 17 nm c) 0,17nm v.d.W raadius määrab ära minimaalse kauguse, milleni teine osakse võib antud osakesele läheneda 33. Milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) üle 100 korra suurem b) ligikaudu 10 korda suurem c) ligikaudu 10 korda väiksem 3 Soojusliikumise energia (RT) 25 Celsiuse juures on 8,314*298=2,48 kJ/mol ja tugeva vesiniksideme energia on 20 40kJ/mol ehk ligikaudu 10x suurem. 34. Milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol.
primaarstruktuuri ja ruumilise struktuuri vahel. Enamasti denatureeruvad pöördumatult väikesed valgud. Pöördumatu denaturatsioon enamasti suured valgud. Pöörduvus ja pöördumatus võib sõltuda keskkonnast. Kui valgud denatureerunud olekus, hüdrofoosed osad kompenseerivad pakitust sellega, et omavahel interakteeruvad erinevad peptiidahelad, sadenevad välja ja see on pöördumatu. Valkude stabiilsus Valgud on kergesti denatureeritavad. 100 am.happe jäägi kohta on vaja 40kJ/mol. G on suhteliselt väike G=H-TS. Väike G tuleb kahe suure numbri erinevusest. Stabiilsuse eest vastutav G on väike number võrreldes kahe teise suure numbriga. Kui G on 50kJ/mol kohta, siis H on 500kJ/mol kohta umbes. Valkude puhul on nõrgaks kohaks aktiivtsenter või mõni muu oluline osa. Aktiivsuse ja stabiilsuse vahel on lõivsuhe. Denaturatsioon on kooperatiivne protsess kui valgu stuktuur kuskilt juba käriseb, siis käriseb lõpuni. Väga vähe on osaliselt denatureeruvaid
annaabi.ee 
