defektideta kristallivõre. Kristalli pikkus on tavaliselt mõni milimeeter , mõnikord kuni 50mm, läbimõõt aga mõni mikromeeter tavaliselt 0,1 või 0,2 mikromeetrit.Mida väiksem on niitkritalli läbimõõt, seda väiksem on kristallivõre defektide arv ja seda tugevam monokristall. Niitkristallide tugevus sõltub oluliselt temperatuurist ja läbimõõdust. Kallid valmistamisel. Valmistavad neid alumiiniumoksiidist(Al2O3), ränikarbiidist (SiC)ja mulliidist(3Al2O3 2SiO2) Metalltraat: kõrgtugevad, levinud, kättesaadavad armatuurmaterjalid. Valmistamine läbi töötatud ja kõrgtootlik. Kõigetugevamad on martensiitstruktuuriga terastraadid. Süsinik ja roostevaba terasest,volframist,berülliumist,molübdeenist jne. Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes. 7.Keraamilised kiud: Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud. Kasutatakse armatuurina plastides
Kuumutusreziim on eriti tähtis, kuna sellest sõltuvad detaili lõplikud omadused. Tihti kaetakse keraamilised detailid glasuuriga, mis kaitseb detaili määrdumise eest ja annab ka suurema tugevuse. Glasuuriga katmiseks kantakse detaili pinnale enne kuumutamist klaasi lähtematerjalid, mis kuumutamisel moodustavad klaasikihi. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 4.1 Materjalide magnetilised omadused Välist magnetvälja iseloomustatakse magnetvälja tugevusega H, mis silindrilise pooli korral väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega
klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit K2O · 3Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O - flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2
Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 16. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali.
Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali.
1) 2(3CaOSiO2) (t) +6H2O (v) 3CaO2SiO23H2O (t) +3Ca(OH)2 (t,v) 2) 2(3CaOSiO2) (t)+ 4H2O 3CaO2SiO23 H2O(t) +3CaOH2 (t,v) 3) 3CaOAl2O3 (t) +6H2O3CaOAl2O36H2O (t) Tsementkivi mineraalide (kaltsiumsilikaat- ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne: 1) Ca(OH)2 (v) sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/dm3 3CaOSiO2H2O (t)<> CaOSiO2H2O+Ca(OH)2(v); CaOSiO2H2O (t)+H2O(v)<> SiO2xH2O+Ca(OH)2(v) b) Ca(oh)2 sisaldus betoonis olevas vees <1,42g/dm3 3CaOAl2O36H2O(t)+H2O<>3Al2O3 yH2O +3Ca(OH)2(v). Betooni viimisel kokkupuutesse teiste materjalidega tuleb arvestada seda, et teistes materjalised ei oleks aineid, mis reageerivad Ca(OH)2-ga. 61. Aineid tähistatakse juriidilistes, tehnilistes ja kaubanduslikes dokumentides CAS või EINECS registrite numbritega, mis lisaks keemilisele tähistusele võetud kasutusele. Enamkasutatavam on CAS registri numbrid. (nt: ammoniaak CAS-is 7664-41-7 , EINECS-is 231-635-3). Igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr
2) 2(3CaOSiO2) (t)+ 4H2O 3CaO2SiO23 H2O(t) +3CaOH2 (t,v) 3) 3CaOAl2O3 (t) +6H2O3CaOAl2O36H2O (t) Tsementkivi mineraalide (kaltsiumsilikaat- ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne: 1) Ca(OH)2 (v) sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/dm3 3CaOSiO2H2O (t)<> CaOSiO2H2O+Ca(OH)2(v); CaOSiO2H2O (t)+H2O(v)<> SiO2xH2O+Ca(OH)2(v) b) Ca(oh)2 sisaldus betoonis olevas vees <1,42g/dm3 3CaOAl2O36H2O(t)+H2O<>3Al2O3 yH2O +3Ca(OH)2(v). Betooni viimisel kokkupuutesse teiste materjalidega tuleb arvestada seda, et teistes materjalised ei oleks aineid, mis reageerivad Ca(OH)2-ga. 56) Aineid tähistatakse juriidilistes, tehnilistes ja kaubanduslikes dokumentides CAS või EINECS registrite numbritega, mis lisaks keemilisele tähistusele võetud kasutusele. Enamkasutatavam on CAS registri numbrid. (nt: ammoniaak CAS-is 7664-41-7 , EINECS-is 231-635-3). Igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr
Tugevuse ja kulumiskndluse tstmiseks legeeritakse alusmetalli mitmesuguste lisandidega. Valides legeerivate lisandite koguse ja varieerides jahutamise kiirusega peale paagutamist, saab muuta komposiidi struktuuri ja saada vajalike mehaaniliste ning tribotehniliste omadustega materjali. Hrdeteguri tstmiseks ja stabiliseerimiseks viiakse alusmetall teravate nurkatega jämedateralisi (60-160 µm) SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit (3Al2O3 x SiO2), sitall jne osakesi. Nende sisaldus tavaliselt ei ületa 10%. Nad vtavad osaliselt vastu sur- vejudu, mistttu nad tstavad ka materjali kulumiskindlust. Abrasiivosakesed on reeglina nrgalt seotud phimetalliga, mistttu nad murenevad kergesti välja ja musta- vad li ning suurendavad sellega hrdepaari kulumist. Enamlevinud on SiO2 kasutamine hõõrdeteguri tõstmiseks. Osakest suurus ja kuju muutub laias diapasoonis 68
annaabi.ee 
