1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas.
II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatvat võimu(valitsuse) üle.
· Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga · Väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866
tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisidsisepingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel
Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad.
15Sajandi algul asutati tallinna kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Pilet nr6 *muistne vabadusvõitlus 1208-1227 · 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. 1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu . · 1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu, sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. · 1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo. Lahin toimus Viljandi lähedal · 1219 aastal 15juunil jõudsid taanlased eesti aladele, Taani kuningas Valdemar2 maabus suure laevastikuga rävalasse
Köögimööbel 1 282 282 282 Kraanikauss vannituppa 2 37 74 74 TV kokku x x 17 328 0 17 328 0 Kokku x x 17 839 0 17 328 511 Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582. Omanikuna paigutan ettevõttesse 16 582 Juurde tuleb laenata 20 000. Laenu võtan 3aastaks. Kuumakse on 608. Intress 6%. Perioodi intress 0,005%. Algbilanss välja toodud tabelis 4. Tabel 4 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 36 582 Võõrkapital 20 000 Põhivara 0 Omakapital 16 582 Aktiva kokku 36 582 Passiva kokku 36 582 Puhkemaja LISA 2. TURUNDUSOSA 2.1
annaabi.ee 
