Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa
Näidisülesanne : Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: m = 200 g = 0,2 kg K = 27 000 000 J/kg Küsitud: Q=? Lahendus: Q = Km Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Vastus: Q = 5,4 MJ Näidisülesanne : Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: E = 3 400 000J = 340 000 J Küsitud: m=? Lahendus: Q=E Q = m => m = Q : m = 3400000 : 340000 = 10 kg Vastus: m = 10 kg Näidisülesanne : 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: m = 100 g = 0,1 kg Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=? Lahendus: Q = Lm => L = Q : m L = 40000 : 0,1 = 400000 J / kg Vastus: Kondenseerus eeter.
soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda, aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp. aurumise käigus keha temp, lageb. Kondenseerumine tähendab, et aine osad tulevad ümbritsevast keskkonnast ainesse tagasi. kondenseerumise käigus keha soojeneb. soojushulga arvutamine aurustumisel ja kondenseerumisel- Q=Lm L-auramissoojus
z0 l1 2. Nurkteraste valik · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² 340000 N 150 103 =13 cm 2 AL == L ; AL 9,375 10-4 m2 9,38 cm2 2 *131 *10 6 [ ] 160 106 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AL AT = 14,1cm 2 AL = 13cm 2 Tabelist saadud profiili olulised andmed: T = 10 · Nurkprofiili telje asukoht
Stu_Ungar 1980 USA 73 730000 1 365000 26 14 s 12 s Hal_Fowler 1979 USA 54 540000 1 270000 n/a 7 s 6 d Bobby_Baldwin 1978 USA 42 420000 6 210000 27 12 d 12 c Doyle_Brunson 1977 USA 34 340000 1 340000 43 10 s 2 h Doyle_Brunson 1976 USA 22 220000 1 220000 42 10 s 2 s Aprill 2008 Andmeanalüüs 1 projekt 15 Brian_Roberts 1975 USA 21 210000 6 210000 44 9 s 9 h Johnny_Moss 1974 USA 16 160000 1 160000 66 n/a n/a n/a n/a
4 6666,67 380000 2058 8725 5 6666,67 373333 2022 8689 6 6666,67 366667 1986 8653 7 6666,67 360000 1950 8617 8 6666,67 353333 1914 8581 9 6666,67 346667 1878 8544 10 6666,67 340000 1842 8508 11 6666,67 333333 1806 8472 12 6666,67 326667 1769 8436 13 6666,67 320000 1733 8400 14 6666,67 313333 1697 8364 15 6666,67 306667 1661 8328 16 6666,67 300000 1625 8292 17 6666,67 293333 1589 8256
Aktsiaselts valmistab ja müüb aastas toodet "A" 2 000 tk hinnaga 250.- tk. otsekulud ühe toote valmistamiseks on 150.-. Tootmise üldkulud on 40 000.- ja need ei sõltu valmistatud toodete arvust. Ettevõtte üldkulud (püsikulud) on 30 000.- Leida: 1.Ärikasum lähtuvalt täiskuluarvestuses Müügitulu (2000x250) 500000 Müüdud toodangu kulu: Otsekulud (2000x150) 300000 Tootmise üldkulud 40000 Müüdud toodangu kulu 340000 kokku Brutokasum 160000 Ettevõtte üldkulud 30000 Ärikasum 130000 2. Ärikasum lähtuvalt osakuluarvestusest Müügitulu (2000x250) 500000 Muutuvad kulud: Otsekulud (2000x150) 300000 Muutuvad kulud kokku 300000 Jääktulu 200000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000
vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1
Q = c m T , kus m on vee mass ja T = t 2 - t1 temperatuuri muutus soojendamisel. Meil on antud vee hulk liitrites, vaja on selle veekoguse massi. Vee massi saame arvutada vee tiheduse ja ruumala kaudu m = V (seetõttu lisasime algandmetesse vee tiheduse). Peale lihtsaid asendusi saame vee siseenergia muudu arvutamise valemi 4 U = c V (t 2 - t1 ) , mis peale andmete asendamist annab tulemuseks U = 4200 1000 2 10 -3 (60 - 20) = 340000 J = 340 kJ . Vastus: 2 liitri vee soojendamisel temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 60 0 C on vee siseenergia muutus 340 kJ (0,34 MJ). Näidisülesanne 6. Hapniku moolsoojus jääval ruumalal on 20,1 J/(mol·K). Kui suur on hapniku erisoojus jääval ruumalal? Lahendus. Antud: CV = 20,1 J/(mol·K) Kõigepealt teeme selgeks, mis vahe on aine moolsoojusel ja µ = 32 g/mol = 0,032 kg/mol erisoojusel. Aine moolsoojus CV on arvuliselt võrdne cV =
13% 10% 5% VALIME eelisaktsia kapital lihtaktsiakapital ülekurss( aazio) tk 6000 2000 nimiväärtus 10 10 eelis 40 emiteer.h. 50 20 liht 10 väärtus kokku: kokku: 50 nimiväär 60000 ,,+ 20000 80000 emiteer.h. 300000 ,,+ 40000 340000 260000 kasum inflatsioon (6%-3%)/1,06 intressid (8%-6%)/1,06 järgmisel aastal (9%-4%)/1,04 Ülekurss on väljalastava osa või aktsia nimiväärtus e (või aktsia arvestusliku nimiväärtuse) ja selle väljalaske hinn a vahe. Näide : aktsia nimiväärtus on 10 eurot , kapitali suurendamisel tuleb tasuda aktsia eest 12 eurot Ülekurss on 12 eurot -10 eurot =2 eurot 1. Poola peedisuhkur maksab 805 EUR/tonn. Mehhiko roosuhkur maksab 1000 USD tonn.
annaabi.ee 
