2,5 m/s² (rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid reegel 3dB reegel 130dB korral võib töötada 4 tundi, 133 dB korral 2 tundi Üldvibratsioon Kogu keha mehaaniline võnkumine sagedusega 1- 80 Hz, mis kandub üle seisvale, istuvale, lamavale töötajale. Oluline omavõnke sagedus 4-8Hz- kõige enam tekitab resonantsi vertikaalne sagedus- ohtlik inimesele 2,5- 5 Hz- resonants kaela- ja nimmeosas 20- 30Hz- resonants peas, õlgades Üldvibratsioon tekitab Stressi Organite kahjustusi, näiteks mao Häireid närvisüsteemis Lihastes Lülisambas Koordinatsioonihäireid Eriti tundlik võnkumistele 4- 8 Hz Vibratsiooni mõju sõltub Vibratsiooni tasemest, kestusest, tööstaazist, vibratsiooni liigist, individuaalsetest iseärasustest, mikrokliimast Kohtvibratsioon Mehaaniline võnkumine sagedusega 6,3- 1250Hz Kätele, jalgadele Mõjub veresoontele, närvisüsteemile- lihas- luukonnale,
(ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator See on vajalik väljundvõimsuse ümebrjaotamiseks stereokõlarite vahel, et viia helipildi näiv asukoht kõlarite vahelise ruumiosa keskpunkti. Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega. On teada ,et ultra lühilainel edastatavate raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt. Kõne on arusaadavam kui sagedustunnusjoon hakkab langema sagedusest 200 Hz ja madalamatel sagedustel. Paljud raadiolüöitused ja helisalvestusseadmed tekitavad väljaspool kasulikke sageduste riba häireid. Näiteks transistoridele on omane laiaribaline kahin ehk niinimetatud valge müra.
terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased Vilkumine Suuna ja värvi/heleduse sidumine Heleduse defineeritud liikumine Vormi ja värvi sidumine Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine
Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia) -(delta)( 0,5-4 Hz) 100-150V (uni, narkoos, hüpoksia) Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb. Uni kaitseb ajurakke ülekoormuse eest
Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia) -(delta)( 0,5-4 Hz) 100-150V (uni, narkoos, hüpoksia) Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb. Uni kaitseb ajurakke ülekoormuse eest
- Kuulmismeelel on juhtiv roll kõne omandamisel. - Kõrvas asub tasakaaluorgan, selle kahjustumisel tekivad motoorikaprobleemid. Heli omadused - Tugevus (dB) - inimkõrv kuuleb kõige nõrgemat heli 0 dB, vaikne sosin umbes 1,5m kaugusel on 10dB, sõitev auto 65dB, tavaline kõne 3m kaugusel 30-35dB. Üle 125 dB heli tekitab kõrvas valuaistingu. 25dB on piir normaalse ja vaegkuulmise vahel. - Kõrgus/sagedus (Hz) inimesed kuulevad helisid vahemikus 20-20 000 Hz. Klaveri madalaim heli 30Hz, kõrgeim heli on 4000 Hz. Lapse arengu seisukohast on oluline kas ta kuuleb inimese kõne sagedusvahemikus helisid, mis on 500-2000 Hz. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 28 - Heli tausta (müra) tugevus inimese kõne peab olema 10-15dB taustamürast tugevam, kuulmislangusega inimese puhul peab see olema suurem. Kuidas kuulmine toimub? Kõrv o Väliskõrv o Keskkõrv o Sisekõrv
annaabi.ee 
