juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+... Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist. R=(roo)l/S, kus R- takistus (), - aine eritakistus (), l- juhtme pikkus (m), S-juhtme siselõike pindala (m2). T0 kasvatab R. = 0(1+t), kus - aine takistus temperatuuril t0, 0- 00-l, - takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N-
3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel: SISE-vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga SISE- vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga H ≤ R, H ≤ 2R1, H > R, H > 2R1, v < 0,5 v < 4,5 v ≥ 0,5 v ≥ 4,5 γ betooni mahumass - 2500 kg/m3 H värskeltpaigaldatud betoonikihtide kõrgus, m R sisevibraatori tegevusraadius (R ≈ 0,75 m) R1 välisvibraatori tegevusraadius (R1 ≈ 1,0m) v raketise täitmise kiirus betooniga, m/h
Kaks korda pidevalt diferentseeruva funktsiooni korral saame kirja panna , ) := f (x , y ) + F (x , y ) statsionaarsed punktid. Taylori valemi: f(x + x,y + y) = f(x,y) + fx(x,y) x + fy(x,y) y + R1(x,y). Kuna P(x,y) on statsionaarne punkt, siis saame 2f = 3.Arvutame funktsiooni z = f(x,y) väärtused f(x,y) statsionaarsetes punktides, mis jäävad piirkonda ning rajajoontel saadud 2R1(x,y) = fxx(Q)( x)2 + 2fxy(Q) xy + fyy(Q)( y)2, kus Q(x + x,y + y), 0<<1. Lagrange' funktsiooni(de) statsionaarsetes punktides, mitmest osast koosneva rajajoone korral ka vastavate osade otspunktides. Kui funktsiooni z=f(x,y) osatuletised fxx , fxy ja fyy on pidevad selle funktsiooni statsionaarses punktis S(a,b), siis
Impulsi pikkus: U välj max - U välj max ; 2 ln (....) . + - Kui oletada et U välj max = U välj max (korraliku võimendi puhul), 1 f = R1 siis: ti = ln(1 + 2R1/R2) ja 2 ln1 + 2 R2 Mittesümmeetriline MV R1,R2 valik: maksimaalne si- sendivaheline pinge: + /- u 0 max = 2U välj max
lokaalse maksimumi korral f(x+∆x, y+∆y)≤f(x,y) st ∆f ≤0 ja lokaalse miinimumi korral f(x+∆x, y+∆y)≥f(x,y), st ∆f≥ 0. Kaks korda pidevalt diferentseeruva funktsiooni korral saame kirja panna Taylori valemi f(x+∆x, − ∬𝐷 𝑋𝑦 𝑑𝑥𝑑𝑦. 2) Olgu piirkond D jaotatav y-teljega paralleelsete sirglõikudega m x-telje suhtes normaalseks y+∆y)=f(x,y) + fx(x,y) ∆x +fy(x,y) ∆y +R1(x,y). Kuna P(x,y) on statsionaarne punkt, siis saame 2∆f=2R1(x,y)=fxx(Q)( piirkonnaks Dk vastavalt rajajoontega Γk.Et iga y-teljega paralleelset sirglõiku, mis eraldab kaht normaalset
annaabi.ee 
