Ainete jagunemine: I Happed jagunevad - positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks. HCl -> H + Cl H3PO4 -> 3H + PO4 II Alused jagunevad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks hüdroksiidioonideks. NaOH -> Na + OH Al(OH)3 -> Al + 3OH III Soolad jagunevad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happe anioonideks. NaCl -> Na + Cl Ca3(PO4)2 -> 3Ca + 2PO4 Joonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib: 1) Sade (lahustuvustabel) 2) Gaas ( CO2 ; SO2 ; H2S ; NH3 ) 3) Nõrk elektrolüüt ( on lahuses peamiselt molekulidena nõrgad happed ; nõrgad alused ; vesi ) Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb lõpuni. Nõrkade hapete dissotsiatsioon lahuses on pöörduv.
1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool +2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed Tugev hape laguneb täielikult ioonideks ja on korras. + - H2SO4 – H + HSO4 - + - HSO4 = H + SO4 (tugev hape aga mitu vesinikku, astmeliselt, nii mitu astet kui palju on vesinikku) Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja
ja vabaks hapnikuks. 2Ca(NO3)22CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H 2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.
Hoida õlis Kustutada lämmatades 5. Lubimörti ei kasutata enam ehituses nii palju, sest see kuivab aeglaselt 6. Organism vajab Na, Ca, K ja Fe ühendeid luude tugevuse saamiseks (Ca), vere heglobiinitaseme hoidmiseks (Fe) 7. CaCO3 + H2O + CO2 ↔ Ca(HCO3)2 (stalaktiidid) 8. Vee karedust põhjustavad vees lagunenud Ca ja Mg soolad. Vett saab pehmendada destilleerides, kasutades veepehmendajaid (fosfaadid Na 2PO4), ioniide (vahetavad ioone, Ca, Mg → Na, K 9. Katlakivi saab eemaldada spetsiaalsete vahenditega, äädikalahusega. Katlakivi põhjustab ummistusi torudes, halvendab soojusjuhtivust, katelde ja veeboilerite ülekuumenemist 10.Raud – leidub Maa tuumas, 4. Kohal maakoores, Eestis leidub soorauamaaki Fe(OH)3, ehedana leidub meteoriitrauda. Enimkasutatav metall. Omadused: tugev, kõva, puhas Fe ei roosteta, kõrge sulamistemperatuur, d-metall Alumiinium – levikult 3
Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit. Kaalium on taimedele raskesti kättesaadav. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka
TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65 Be(OH)2- HMnO4 Al(OH)3 - ; MnO4 MnO42 AlO(OH)- ; MO42 TiO(OH)2- - ; HNO2 Fe(OH)2- (II); NO2 FeO(OH)- ; HNO3 OF2 - ; NO3 CaC2 - ; HPO3 HgCl2 - (II); PO3 Na2S - ; H3PO4 PO43 Hg2Cl2 - ; PO42 Mg3N2 - ; 2PO4 SBr2O - - ; H4P2O7 NH4Br - ; P2O74 N2O - ; ReO4 Pb(N3)2 - (II); SO32 NO2 - ; HSO3 H2SO4 K2O2 - SO42 CuSO4 - (II) SO4 PCl3 - H2S2O7 LaCl3 - (III) S2O72 - H2S2O6(O2) H2F+ - S2O6(O2)2 C22- - H2SO3S SO3S2 H3O+ - H2SeO3 CN- - SeO32
Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine: METALL + HAPE SOOL + VESINIK (H2) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 ALUS + HAPE SOOL + VESI LiOH + HNO3 LiNO3 + H2O ALUSELINE OKSIID + HAPE SOOL + VESI Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O
HCl tootmine. Kloorproduktid: pleegituspulber, gaasilisest CO2-st ja vedelast NH3-st. fosfaadimaaki: NaOCl, kloordioksiid jt., nende kasutamine. II - karbamaadi lagundamine, endotermiline CaF2 · 3 Ca(PO4)2 + 14 H 3PO4 = 10 Ca(H 2PO4)2 1.Mannheimi ahjuprotsess, kus kõrvalproduktina tekib dehüdreerimine ja karbamiidi tekeI astmes: + 2 HF Na2SO4 CO2 + 2 NH3 NH2COONH4 - H Fluorgaas 2.Hargreaves-Robinson protsess, mida tänapäeval palju See on tugevalt eksotermiline reaktsioon
annaabi.ee 
