Glükoosi lagundamise etapid 1) Glükolüüs - toimub tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel- toimub mitokondris 3) Hingamisahela reaktsioonid- Toimuvad mitokondri harjakeste membraanides Glükolüüs *Aeroobne - Hapniku on piisavalt, erinevate ensüümide toimel toimub 10 reaktsiooni Glükoos Püroviinamarihape + 4H 2 ADP 2 ATP * Anaeroobne - Hapniku pole piisavalt, toimub lihaskoe rakkudes, vesinikku ei eraldu Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes tekitab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsükklise Etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine pärmiseente toimel, eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine
3. Hingamisahel 34ATP 4. Lõpptulemus 38ATP Kui O2 ei ole piisavalt, siis NAD ei vabane hingamisahelas ja ei saa glükolüüsil H liita. H liidetakse PVA-le. Toimub lihastes O2 puudusel ja piimhappebakterites. 10. Mis on etanoolkäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2etanool + 2CO2 11. Mis on piimhapekäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2piimhape 12. Mis on anaeroobne hingamine? Anaeroobne hingamine on terviklik protsess. Hingamisahelas ei kasutata O2 vaid mingit muud ühendit (väävlit, nitraati, rauda). Energiat saab vähem kui aeroobsel hingamisel. 13. Võrrelge hingamist ja fotosünteesi. Fotosüntees Hingamine Rohelistes taimeosades Kõigis elusorganismides (kõik taime organid hingavad) Vajab toimumiseks energiat Toimub pidevalt
Anaeroodne glükolüüs: Glükoosi lagundamine hapniku puudujäägi korral, saaduseks piimhape või etanool ja CO2. Piimahppekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterie elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P 2ATP). Piimahppest vabanemiseks kandub see maksa, kus piimhape lagundatakse hapniku ligipääsul püroviinamarihappeks (2piimhape 2püroviinamari + 4H). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2). AEROOBNE ANAEROOBNE Hapniku kasutamine: + - Järgneb: Tsitraaditsükkel Käärimine Salvestatakse: 2ATP 2ATP Saadused: Püroviinamarihape ja 4H Piimhape või Etanool ja CO2 2
2. Tsitraaditsükkel Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Aeroobne glükoos tähendab, et hapnikku on piisavalt Anaeroobne glükoos tähendab, et hapniku ei jätku piisavalt, moodustab etanool või piimhappe. Anaeroobne Piimhappe käärimine Toimub lihaskue rakkudes piimhappe bakterite elutegevuse kägius. Vesinikku ei eraldu. Glükoos -> 2piimhape (C2H4COOH); 2ATP +P1 -> 2ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Etanooli käärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2etanool(C2H5OH) +CO2 2ADP+P -> 2ATP Aeroobne käärimine Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille
Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine → toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud → üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid → lihastest moodustunud piimhape kadnub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. → lihaste töövõime taastub Etanoolikäärimine
Energia= (4,7*17,6+1,8*38,9+15,2*17,5)*1,5=630kJ Adenosiintrifosfaat ehk ATP Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis GTP- guaniin CTP-tsütosiin TTP-tümidiin UTP- uratsiil Glükoosi lagundamine C6H12O66CO2+6H2O+energia 1. Glükolüüs algselt toimub tsütoplasma võrgustikus 1. Aeroobne(glükoos2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H] 2ADP+Pi 2ATP 2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) 2. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli. 3. Hingamisahel Toimub mitokondri kristadel. Kasutatakse 12 NADH molekuli. 4. Fotosüntees,3 5. 6CO2+12H2O = C6H12O6+6H2O+6O2 *Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm *Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas.
Energiasaagis ühe 38 ATP 2ATP glükoosimolekuli kohta Produktid CO2 jaa H2O C2H5OH+CO2 või piimhape vms Lagunemisetappide hulk kolm Üks Sarnasusi Glükolüüsi toimumine Käärimine- anaeroobne sahhariidide ja mõningate muude ühendite laguddamine Piimhappekäärimine: 2 püroviinamarihape 2piimhape 2ADP+2P 2ATP Piimhappekäärimist kasutatakse nt jogurti valmistamisel, mõndade ravimite tootmisel Etanoolkäärimine: 2püroviinamarihape2 etanool (C2H5OH) +2CO2 2ADP+2P 2ATP Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õllede valmistamisel, taigna kergitamiseks, kütuse valmistamisel FOTOSÜNTEES Üldvõrrand: 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2 Fotosünteesi tähtsus looduses:
läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 14 1. Glükoosi lagunemine. Selle 3 etappi C6H12O66CO2+6H2O+energia 1. Glükolüüs algselt toimub tsütoplasma võrgustikus 1. Aeroobne(glükoos2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H] 2ADP+Pi 2ATP 2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) 2. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli. I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: