+ H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2 ; Enamasti on nitritid ebapüsivad ja tekib oksiid (nagu lämmastikhappe enda lagunemisel) 2 Cu(NO3)2 2 CuO + 4 NO2 + O2 ; Hõbeda- ja elavhõbeda nitraadid lagunevad metallini 2 AgNO3 2 Ag + 2 NO2 + O2 KNO3 -salpeeter (püssirohi, väetis) ; NaNO3 -Chile salpeeter (ainus lämmastiku mineraal) ; AgNO3 -põrgukivi (soolatüükad) Sr(NO3)2 (punased tuled) : Ba(NO3)2 (rohelised tuled) ; C3H5(ONO2)3 nitroglütseriin (lõhkeaine, millest saab dünamiiti ; südameravim)
DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2 vähem aktiivsete korral 2Pb(nO3)2 = 2PbO + 4No2 + O2 Lämmastikushape ja nitridid HNO3 ja HNO2 le kõrgema oksüdatsiooniastmele vastab tugevam hape. Lämmastikhappe tootmisel keemiatööstuses väga oluline roll. Lõhkainete tootmine, sealhulgas ka paljude orgaaniliste ainete valmistamisel. Lämmastik looduses Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks tekkinud HNO3 sajab vihmana alla Fosfor lihtainena · Omadused: 1
*Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V Füüsikalised omadused: *kollane rabe kristallaine *kergesti pulbristub *vees ei märgu Keemilised omadused:
Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi. Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ( lämmastikushappe sool ) ja eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos mihmaga mulda, moodustades nitraate.
Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4 tootmine, kõrgahjuprotsessid) ·Hapnikumaskid (lendur, tuuker, mägironija jt) ·Meditsiin (kopsuhaigused, gaasimürgitus) ·Lõhketööd ·Heitvete puhastamine ·Kangaste ja paberi pleegitamine LÄMMASTIK. N2 · Universumis levimuselt 7. kohal · Maal esineb peamiselt lihtainena atmosfääris
+ 2HNO3 AgNO3 + H2O + NO2 Nitraadid lahustuvad vees hästi ning neid tuntakse argielus salpeetrite nime all. Leiavad rakendust väetistena ning lõhkeainete valmistamisena. Hõbenitraati kasutatakse ka meditsiinis. Lämmastik on oluline bioelement, kuid nitraatväetisi kasutades tuleb silmas pidada, et nitraadid lagunevad nitrititeks, mis on mürgised ja kantserogeensed. Niisiis ei tohiks põlde üle väetada, sest kasutamata nitraat läheb taimesse ja laguneb seal nitritiks. 2KNO 3 + to 2KNO2 + O2see on nitraadi lagunemise reaktsioon, mida kasutatakse lõhkeainetes ja laboris O2 saamiseks. Lämmastikushape ja nitrid: Lämmastikushappe soolad on nitrid, mis on valged kristalsed ained. Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines
· Tugev hape · Tugev oksüdeerija · Värvuseta · Terava lõhnaga · "suitsev" vedelik · Metallidega reageerides vesinikku ei eraldu · Suujendamisel või valguse toimel ta laguneb, seejuures eralduv NO2 lahustub happes andes sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3. Lämmastikoksiid oksüdeeritakse lämmastikdioksiidiks 4. Lämmastikdioksiid reageeritakse vee ja hapnikuga Lämmastikushape HNO2 · Nõrk hape · Ebapüsiv · Esineb ainult veailahustes
M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija Sulab Keeb Tihed leek Levik (C0) (C0) (g/cm3)
Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid: 2KNO3 2KNO2 + O2 2Pb(NO3)2 2PbO + 4NO2 + O2 Eriti ettevaatlikult tuleb ümber käia ammooniumnitraadi kuumutamisega, kuna tema on äärmiselt plahvatusohtik ja seetõttu võib järsul kuumutamisel segu plahvatada. Ammooniumnitraadi lagunemisel tekkivate reaktsioonisaaduste koostis on erinev ja sõltub peamiselt temperatuurist. Temperatuuril üle saja kraadi eralduvad gaasiline ammoniaak ja lämmastikhappe aurud, mis on sissehingamisel ohtlikud nii inimestele kui loomadele
Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: Hapendumine: (eraldub energia) Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii 1. Mulla struktuuri parandamine 1. hapniku liitumine püsiv näitaja ja esineb vaid kapillaar orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. 2. Mulla kooriku purustamine 2KNO2 + O2 2KNO3 vööndis. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse 2. vesiniku äraandmine Täielik ehk maksimaalne veemahutavus mullatekke protsessidest, taimede reguleerimine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud toitumisprotsessis. 4
Seotult kuulub hapnik vee, kivimite, mineraalide ja loom- ning taimeorganisimide koostisse. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse hapnikku õhust või vee elektrolüüdil, laboratoorselt saadakse teda kas: a) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 b) kaaliumkloraadi-, nitraadi-, permangnaadi või elavhõbeoksiidi lagundamisel kuumutamisega: katalüsaatoriks 2KClO3--------------------2KCl+3O2 MnO2 2KNO3=2KNO2+O2 2HgO=2Hg+O2 c) vesinikperokdiidi katalüütilisel lagunemisel: katalüsaator 2H2O2-----------------2H2O+O2 3.Omadused. Hapnik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi raskem gaas, mis vees vähe lahustub. Hapnik on tugev oksüdeerija, oksüdeerides lihtained ja ühendik koostisse kuuluvaid elemente oksiidideks: 2Mg+O2=2MgO 4FeS2+11O2=2Fe2O3+8SO2 4. Kasutusalad. Hapnikku ja hapnikuga rikastatud õhku kasutatakse nii keemiliste
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. 500 ºC 800 ºC 335 ºC 2NaNO3 2NaNO2 + O2 4NaNO3 2Na2O + 2N2 + 5O2 2KNO3 2KNO2 + O2 Kuna üheks saaduseks on alati hapnik, siis on neid aineid põhiliselt juba iidsetest aegadest alates kasutatud erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamisel. Õiges vahekorras võetud kaaliumnitraadi, väävli ja söe segu nimetatakse mustaks püssirohuks, mis oli väga pikka aega üheks peamiseks ja tähtsaimaks lõhkeaineks. Must püssirohi olevat leiutatud Hiinas juba 6. sajandil e.Kr. Euroopas õpiti püssirohtu valmistama alles keskajal.
Redutseerijana käitub väävel aktiivsemate mittemetallide ühendid. Divesiniksulfiid on väga mürgine. Sulfiidid kui nõrga happe soolad on vesilahuses märgatavalt hüdrolüüsunud, hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas vääveldioksiid., happeline oksiid. Väävelhape on tugev hape, mis dissotsieerub kahes astmes. KNO3+ H2O--> K + NO3+ H2 2KNO3-->(t') 2KNO2 + O2 NH4Cl + NaOH ---> NH3 x H2O +NaO 2HCl + MgO--->MgCl2 + H2O SO3 + H2O--->H2SO4 8 FÜÜSIKA 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. Liikumine toimub mööda sirgjoont, seega trajektoor ja nihe ühtivad. (Nt
Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas
määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus
annaabi.ee 
