a. Etalon b. Mõõteobjekt c. Mõõtühik 5. Kilogrammi prototüüp on plaatinairiidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige b. Väär 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f
sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis töötab elem ent tseenium (Cs) isotoobil massiarvuga 133(aatomi välimise kihi elektroni ja aatomi tuuma vastastikmõjust tingitud kiirgus 9192...võnkeperioodi 32. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik?
1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga
positiivse arvuga või negatiivse arvuga. Näiteks amper(A) on põhiühik, millest milliamper( mA=A *10^-3) on osaühik. Meeter(m) on samuti põhiühik, millest kilomeeter( km=m*10^3 ) on kordühik. 6. SI ühikud: põhiühikute definitsioonid, ühikute, nende nimetuste ja tähistuste kirjaviis. Massiühik on võrdne rahusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1901 aastast. Pikkus - valgus läbib selle teepikkuse 1/299792458 sekundi jooksul. Sekund - 133Cs aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuuri nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodide summaarne kestvus. Temperatuur - termodünaamiline ühik kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges,paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumisteineteisest ühe meetri
SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. massiühik kilogramm; mass 1 kg on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. 3. ajaühik sekund; sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs aatomi teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese
põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. • Põhisuurused on: • Pikkus - meeter, • aeg - sekund • mass – kilogramm • aine hulk - mool, • temperatuur – kelvin • voolutugevus – amper • valgustugevus- kandela. • 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C juures. • 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast. • 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures 8 c = 299792458 0 m/s e. 3 *10 m / s • Aja mõõtmine • Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. • Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi
Reemo Voltri · Põhisuurused on: · Pikkus - meeter, · aeg - sekund · mass kilogramm · aine hulk - mool, · temperatuur kelvin · voolutugevus amper · valgustugevus- kandela. Reemo Voltri · 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C juures. · 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast. · 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures 8 c = 299792458 0 m/s e. 3 *10 m / s Reemo Voltri · Aja mõõtmine · Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. · Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi
f kus 0 - modulatsioonisagedus, - kalibreeritud sagedus, d - mõõdetud vahemaa. Esimene kiiruse parandus: Esmalt arvutati kaugusmõõtja referents refraktsiooni tegur: c0 n REF = (11) 2 U fMOD kus c0 - valguse kiirus vaakumis (299792458 m/s), MOD - modulatsiooni sagedus, U - kaugusmõõtja pikkusühik. 21 Teiseks arvutati normaalatmosfääri refraktsiooniindeks (Edlen 1966): 3 1,6134 5 0,0144 ng =1+ 287,583 + + ) 10 -6 (12) 2 4 kus - lainepikkus [µm].
2. Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 40000000 1 m on võrdne 86Kr aatomi kiirguse oranzi spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. 1 Meeter võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga 299792458 3. Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC 4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1
kasutatakse ikka rohkem jarde ja nael kui meetreid ja kilogramme. Tänapäeval kasutatakse 6 füüsikalise suuruse rahvusvahelisi etalone, nende abil on võimalik määrata ka kõigi teiste ühikute suurused. Etalonid on olemas järgmiste suuruste jaoks: 1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder); 1 meeter - laserseade, mis määrab meetri valguse kiiruse c ja aja järgi. 1 m on pikkus, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures c = 299792458 0 m/s. 1 sekund - elektromagnetvõnkumiste tekitamise ja vastuvõtmise seade; 1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade; 1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil); 7 1 kandela - monokromaatse kiirguse allikas koos optilise süsteemi ja mõõteriistadega.
annaabi.ee 
