Joonestamine - tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. *Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist. Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada. *Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega.
Teised printerid küll ei tee valest paberiformaadist välja, kuid teie ekraanil kenasti kujundatud töö ei pruugi olemasolevale paberile ära mahtuda või vastupidi - leheküljele jäävad tarbetult laiad veerised. Üldse kipub ameerikapärane häälestus veeriste osas ruumi raiskama: üle 3 tolli laiused vabad servad paistavad A4 jaoks liiga laiadena ja tasuks kitsamaks "kruttida". Kasutatavaimad paberiformaadid on: A3 -297x420 mm A4 -210x297 mm A5 -148x210 mm A6 -105x148 mm A4+ -216x356 mm Legal (=A4+) -216x356 mm (8,5x14 tolli) Legal 13 (=government legal) -216x330 mm (8,5x13 tolli) Letter -216x279 mm (8,5x11 tolli) Executive -184x267 mm (7,25x10,5 tolli) Tabloid (=ledger) -279x432 mm (11x17 tolli)
Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklid, lekaalid. PLIIATS · Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. · Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B. JOONESTUSPABER Joonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A1-594x841; A0-841x1189. KUSTUSTUSKUMM Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi, ei määri paberit. JOONLAUD Joonlaud peab olema sirge ning ilm täketeta. Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkuste ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. JOONESTUSKOLMNURGAD Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º. Joonestamisel läheb tarvis mõlemat
Sageli on vaikimisi ette antud just Letter-formaat, mida aga mõni printer üldse enne töösse ei võta, kuni temasse pole just selles mõõdus paberit söödetud. Teised printerid küll ei tee valest paberiformaadist välja, kuid teie ekraanil kenasti kujundatud töö ei pruugi olemasolevale paberile ära mahtuda või vastupidi - leheküljele jäävad tarbetult laiad veerised. A3 297x420 mm A4 210x297 mm A5 148x210 mm A6 105x148 mm A4+ 216x356 mm Legal (=A4+) 216x356 mm (8,5x14 tolli) Legal 13 (=government legal) 216x330 mm (8,5x13 tolli)
Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1. Standardi järgi võib valida väga erineva jämedusega jooni, kuid praktikas kasutatakse masinaehituslike jooniste valmistamisel enamasti järgmisi joonte jämedusi: jämejoonte jämedus 0,7 – 0,9 mm ja peenjoonte jämedus 0,25 – 0,30 mm. Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A3-594x841; A0-841x1189. Põhiformaadid saadakse 1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõt- med on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoonte abil pooleks. Lisaformaadid moodustatakse põhiformaatide lühema serva täiskordse suurendamisega. Lisaformaadi tähiseks kujuneb vastava põhiformaadi tähis koos tema lühema külje kordajaga. Näiteks: A4x3 (297x630 mm);A4x4 (297x841 mm) kuni A4x9 (297x1892 mm)
annaabi.ee 
