TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakvantidega 1, 3 ja...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...
Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumin...
d LP sl 25,44388 Konguta vald 50 Go ls1 25,41452 Luunja vald 53 LP(g) ls1 25,37944 Rannu vald 64 KI(g) ls1 25,3618 Alatskivi vald 38 LPg- sl 25,22247 Tartu vald KI ls1 25,21289 Rannu vald 47 LP sl 25,20167 Tartu vald 50 Kog ls1 25,08621 Tähtvere vald 47 LP(g) sl 25,07453 Rannu vald 50 KIg ls3 25,04926 Konguta vald 50 KIg ls1 25,0272 Tähtvere vald 50 KIg ls1 25,01845 Rannu vald 50 KI sl 25,01784 Kambja vald 47 LP sl 24,99036 Nõo vald 40 KIg sl 24,93847 Nõo vald 53 LP ls1 24,93579 Luunja vald Go ls2 24,86475 Konguta vald 58 24,83208 Ülenurme vald 47 LP sl 24,7885 Tähtvere vald 55 Kog ls1 24,7535 Rõngu vald 50 KIg ls1 24,73867 Tartu vald 48 KIg ls1 24,72419 Ülenurme vald 47 LP sl 24,71918 Ülenurme vald 44 LP sl 24,71424 Luunja vald 48 LP ls1 24,68942 Ülenurme vald 44 LP sl 24,67891 Konguta vald 55 KIg ls1 24,67723 Laeva vald KIg ls3 24,63379 Tartu vald 43 KIg sl 24,54971 Nõo vald LP sl 24,51814 Vara vald 46 Go sl 24,4068 Tartu vald 45 Go ls1 24,40269 Tartu vald 50 Go ls1 24,3886 Tähtvere vald 43 KIg sl 24,30535 Tähtvere vald 50 KIg ls1 24,30124 Nõo vald 51 LP ls1 24,28311 Haaslava vald 47 LP sl 24,26074 Rannu vald 52 KIg ls1 24,14719 Alatskivi vald 40 LPg- sl 24,14398 Luunja vald KIg ls1 24,07492 Mäksa vald 47 LP sl 24,07032 Võnnu vald 44 LP(g) sl 24,01271 Tartu vald 51 LP ls1 23,86076 Tartu vald...
Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasva...
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke...
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.02 ja 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH...
Maalil ja Juulil on kokku 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 krooni, siis jääks talle niisama palju raha, kui oli enne Juulil. Kui palju oli raha Maalil ja Juulil? Lahendus: Olgu Maalil x krooni ja Juulil y krooni. Kokku on neil siis x + y = 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 krooni, siis jääb talle x - 120 krooni, mis on niisama suur summa, kui oli enne Juulil x 120 = y. Saame võrrandisüsteemi: Kontroll: Maalil ja juulil on kokku 300 + 180 = 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 kooni, siis talle endale jääks 300 120 = 180 krooni, mis on samapalju kui Juulil esialgu. Vastus: Maalil oli 300 krooni ja Juulil 180 krooni. 2. Arvuta kujundi pindala, mida piiravad jooned x = 0; y = -2; y = 5; y = -2x + 10. Lahendus: Leiame joonte lõikepunktid. 1) Joonte x = 0; y = -2 lõikepunkt on A(0;-2). 2) Joonte y = 5 ja y = -2x + 10 lõikepunkt. Koostame võrrandisüsteemi: Joonte y = 5 ja y = -2x +...
315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553 271 655 302 9720 1998 4000 234 426 142 9672 3114 2600 97 223 30 4169 1485 1913 210 1090 518 126 672 391 3992 823 1294 172 284 98 293 768 383 9720 1998 4000 223 648 324 9672 3114 2600 101 419 210 4180 1488 1790 164 292 103 9816 2461 2405 126 676 384 3970 855 1338 164 292 103 9816 2461 2405 282 709 323 9717 1991 2751 241 687 319 9651 3085 2419 101 401 174 4180 1485 1755 171 1339 696 9072 1822 3085 131 776 473 3970 857 1317 143 314 98 9276 2461 2420 283 763 371 9627 1984 2833 241 619 253 9655 3085 2435 106 359 134 4180 1484 1755 182 1643 864 9068 1823 3011 111 423 108 3968 861 1315 157 360 134 9276 2453 2420 280 801 362 9627 1950 2833 252 728 338 9651 3081 2430 111 452 228 4180 1488 1790 166 1870 1089 9068 1818 3011 100 502 176 3893 860 1280 158 423 187 9275 2452 2414 245 855 393 9627 1953 2833 231 833 459 9651 3093 2430 110 474 210 4180 1488 1790 188 2464 1550 9071 1830 3011 91 478 135 3893 859 1280 142 489 250 9275 2456 2414 252 1278 780 9627 1950 2833 229 1052 606 9651...
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _______________________________________________...
11.2418 2 0 14.11.2418 3 0 15.11.2418 4 0 16.11.2418 5 0 17.11.2418 6 0 18.11.2418 7 0 19.11.2418 1 0 20.11.2418 2 0 21.11.2418 3 0 22.11.2418 4 0 23.11.2418 5 0 24.11.2418 6 0 25.11.2418 7 0 26.11.2418 1 0 27.11.2418 2 0 28.11.2418 3 0 29.11.2418 4 0 30.11.2418 5 0 1.12.2418 6 0 2.12.2418 7 0 3.12.2418 1 0 4.12.2418 2 0 5.12.2418 3 0 6.12.2418 4 0 7.12.2418 5 0 8.12.2418 6 0 9.12.2418 7 0 10.12.2418 1 0 11.12.2418 2 0 12.12.2418 3 0 13.12.2418 4 0 14.12.2418 5 0 15.12.2418 6 0 16.12.2418 7 0 17.12.2418 1 0 18.12.2418 2 0 19.12.2418 3 0 20.12.2418 4 0 21.12.2418 5 0 22.12.2418 6 0 23.12.2418 7 0 24.12.2418 1 0 25.12.2418 2 0 26.12.2418 3 0 27.12.2418 4 0 28.12.2418 5 0 29.12.2418 6 0 30.12.2418 7 0 31.12.2418 1 0 1.01.2419 2 0 2.01.2419 3 0 3.01.2419 4 0 4.01.2419 5 0 5.01.2419 6 0 6.01.2419 7 0 7.01.2419 1 0 8.01.2419 2 0 9.01.2419 3 0 10.01.2419 4 0 11.01.2419 5 0 12.01.2419 6 0 13.01.2419 7 0 14.01.2419 1 0 15.01.2419 2 0 16.01.2419 3 0 17.01.2419 4 0 18.01.2419 5 0 19.01.2419 6 0 20.01.2419 7 0 21.01.2419 1 0 22.01.2419 2 0 23.01.2419 3 0 24.01.2419 4 0 25.01.2419 5 0 26.01.2419 6 0 27.01.2419 7 0 28.01.2419 1 0 29.01.2419 2 0 30.01.2419 3 0 31.01.2419 4 0 1.02.2419 5 0 2.02.2419 6 0 3.02.2419 7 0 4.02.2419 1 0 5.02.2419 2 0 6.02.2419 3 0 7.02.2419 4 0 8.02.2419 5 0 9.02.2419 6 0 10.02.2419 7 0 11.02.2419 1 0 12.02.2419 2 0 13.02.2419 3 0 14.02.2419 4 0 15.02.2419 5 0 16.02.2419 6 0 17.02.2419 7 0 18.02.2419 1 0 19.02.2419 2 0 20.02...
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Ven...
315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553 271 655 302 9720 1998 4000 234 426 142 9672 3114 2600 97 223 30 4169 1485 1913 210 1090 518 126 672 391 3992 823 1294 172 284 98 293 768 383 9720 1998 4000 223 648 324 9672 3114 2600 101 419 210 4180 1488 1790 164 292 103 9816 2461 2405 126 676 384 3970 855 1338 164 292 103 9816 2461 2405 282 709 323 9717 1991 2751 241 687 319 9651 3085 2419 101 401 174 4180 1485 1755 171 1339 696 9072 1822 3085 131 776 473 3970 857 1317 143 314 98 9276 2461 2420 283 763 371 9627 1984 2833 241 619 253 9655 3085 2435 106 359 134 4180 1484 1755 182 1643 864 9068 1823 3011 111 423 108 3968 861 1315 157 360 134 9276 2453 2420 280 801 362 9627 1950 2833 252 728 338 9651 3081 2430 111 452 228 4180 1488 1790 166 1870 1089 9068 1818 3011 100 502 176 3893 860 1280 158 423 187 9275 2452 2414 245 855 393 9627 1953 2833 231 833 459 9651 3093 2430 110 474 210 4180 1488 1790 188 2464 1550 9071 1830 3011 91 478 135 3893 859 1280 142 489 250 9275 2456 2414 252 1278 780 9627 1950 2833 229 1052 606 9651...
1372 0.1407 0.1442 0.1478 0.1513 0.1549 0.1586 0.1622 0.1658 0.1695 0.1732 0.1769 0.1807 19 0.1402 0.1440 0.1478 0.1517 0.1555 0.1594 0.1633 0.1673 0.1712 0.1752 0.1792 0.1832 0.1872 0.1913 0.1954 0.1995 20 0.1544 0.1586 0.1628 0.1670 0.1712 0.1755 0.1797 0.1840 0.1884 0.1927 0.1971 0.2015 0.2059 0.2103 0.2148 0.2193 21 0.1693 0.1739 0.1785 0.1831 0.1877 0.1923 0.1970 0.2017 0.2064 0.2112 0.2159 0.2207 0.2255 0.2304 0.2352 0.2401 22 0.1850 0.1900 0.1949 0.1999 0.2050 0.2100 0.2151 0.2202 0.2253 0.2305 0.2357 0.2409 0.2461 0.2514 0.2567 0.2620 23 0.2014 0.2068 0.2122 0.2176 0.2230 0.2285 0.2340 0.2396 0.2451 0.2507 0.2563 0.2620 0.2677 0.2734 0.2791 0.2848 24 0.2185 0.2243 0.2302 0.2360 0.2419 0.2479 0.2538 0.2598 0.2658 0.2719 0.2779 0.2840 0.2902 0.2963 0.3025 0.3087 25 0.2364 0.2426 0.2489 0.2553 0.2616 0.2680 0.2744 0.2809 0.2874 0.2939 0.3004 0.3070 0.3136 0.3202 0.3269 0.3336 26 0.2549 0.2617 0.2685 0.2753 0.2821 0.2890 0.2959 0.3028 0.3098 0.3168 0.3239 0.3309 0.3380 0.3452 0.3523 0.3595 27 0.2742 0.2815 0.2888 0.2961 0.3034 0.3108 0.3182 0.3257 0.3331 0.3407 0.3482 0.3558 0.3634 0.3710 0.3787 0.3864 28 0.2943 0.3020 0.3098 0.3177 0.3255 0.3334 0.3414 0.3493 0.3573 0.3654 0.3735 0.3816 0.3897 0.3979 0.4061 0.4144 29 0.3150 0.3233 0.3316 0.3400 0.3484 0.3569 0.3653 0.3739 0.3824 0.3910 0.3996 0.4083 0.4170 0.4257 0.4345 0.4433 30 0.3365 0.3454 0.3542 0.3632 0.3721 0.3811 0...
Seepärast saame nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutada valemit S P (1 r t ) , avaldades sellest P: S P . (2.2.8) 1 r t Näide 2.2.16. Leida finantstehingu rahasumma nüüdisväärtus P 5 kuud enne finantstehingu lõpptähtaega, kui nimetatud tehingu tähtpäevaväärtus on 2500 EURi ja intressimäär 8%. Lahendus. 15 5 S = 2500, t aastat ja r 0,08. 12 S 2500 P = 2419 ,36 EURi. # 1 r t 5 1 0,08 12 2.2.6. Erinevatel aegadel tehtud investeeringute võrdlemine. Maksete asendamine ekvivalentsete maksetega Oluliseks küsimuseks finantsmatemaatikas on rahasummade võrdlemine erinevatel ajahetkedel. Kumb on enam väärt, kas omada 100 EURi täna või 110 EURi ühe aasta pärast? Esmapilgul võib tunduda, et milles küsimus, 110 EURi on ju enam väärt, sest 110 on suurem kui 100. Kuid asi ei ole nii lihtne nagu esmapilgul tundub, sest rahasumma nominaalne suurus ei võimalda hinnata, kumb maksetest on reaalselt väärtuslikum. Ei ole võimalik väita, et 110 EURi ühe aasta pärast on alati väärtuslikum, kui 100 EURi täna. Vastus sõltub siin turul kehtivast intressimäärast. Kui näiteks intressimäär on 15%, siis investeer...
kivisoo@gmail.com Tartu 2018 SISUKORD KOKKUVÕTE 3 1. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 1.1. Visioon 4 1.2. Missioon 4 1.3. Eesmärgid 4 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS 5 3. TOOTED JA TEENUSED 7 4. KLIENT, TURG JA KONKURENTS 8 4.1. Klient 8 4.2. Turg 8 4.3. Konkurents 8 5. TEGEVUSPLAAN 9 6. RISKIANALÜÜS 10 7. FINANTSPROGNOOS 12 2 KOKKUVÕTE Ettevõtte kirjeldus Taksofirma Suur õde/vend on mõeldud laste turvaliseks transportimiseks soovitud sihtkohta. Autojuhtideks on sõbralikud, kontrollitud taustaga noored inimesed, kes uurivad lastelt...
2261 10232010 Low 19 1706 12261 10232010 Low 23 1707 12261 10232010 Low 15 1708 12262 12102011 Low 45 1709 12263 762011 High 12 1710 12289 12242011 Low 25 1711 12292 622012 Not Specified 32 1712 12293 6182011 High 31 1713 12320 12202011 Critical 35 1714 12322 5112011 Critical 36 1715 12323 422011 Not Specified 32 1716 12323 422011 Not Specified 4 1717 12326 222011 Critical 4 1718 12352 3232012 Medium 5 1719 12355 5282011 Not Specified 36 1720 12355 5282011 Not Specified 14 1721 12355 5282011 Not Specified 45 1722 12356 10182012 Critical 39 1723 12389 842009 Medium 34 1724 12389 842009 Medium 16 1725 12417 10242010 Critical 19 1726 12418 2182012 Not Specified 38 1727 12419 10152011 Critical 12 1728 12420 12262010 Medium 34 1729 12420 12262010 Medium 1 1730 12448 1182011 Critical 33 1731 12448 1182011 Critical 24 1732 12449 1312010 Medium 36 1733 12450 3122009 Not Specified 15 1734 12451 4192010 Low 26 1735 12451 4192010 Low 21 1736 12452 1272010 Medium 1 1737 12452 1272010 Medium 17 1738 12452 1272010 Medium 38 1739 12480 772009 Medium 8 1740 12481 7102011 Critical 37 1741 12481 7102011 Critical 12 1742 12483 842010 Critical 14 1743 12483 842010 Critical 14 1744 12483 842010 Critical 30 1745 12485 872010 Critical 24 1746 12486 2202011 High 31 1747 12486 2202011 High 42 1748 12515 5132010 Medium 16 1749 1251...
37944 54 Rannu vald 64 KI(g) ls1 25.3618 65 Alatskivi vald 38 LPg- sl 25.22247 39 Tartu vald KI ls1 25.21289 1 Rannu vald 47 LP sl 25.20167 48 Tartu vald 50 Kog ls1 25.08621 51 Tähtvere vald 47 LP(g) sl 25.07453 48 Rannu vald 50 KIg ls3 25.04926 51 Konguta vald 50 KIg ls1 25.0272 51 Tähtvere vald 50 KIg ls1 25.01845 51 Rannu vald 50 KI sl 25.01784 51 Kambja vald 47 LP sl 24.99036 48 Nõo vald 40 KIg sl 24.93847 41 Nõo vald 53 LP ls1 24.93579 54 Luunja vald Go ls2 24.86475 1 Konguta vald 58 24.83208 59 Ülenurme vald 47 LP sl 24.7885 48 Tähtvere vald 55 Kog ls1 24.7535 56 Rõngu vald 50 KIg ls1 24.73867 51 Tartu vald 48 KIg ls1 24.72419 49 Ülenurme vald 47 LP sl 24.71918 48 Ülenurme vald 44 LP sl 24.71424 45 Luunja vald 48 LP ls1 24.68942 49 Ülenurme vald 44 LP sl 24.67891 45 Konguta vald 55 KIg ls1 24.67723 56 Laeva vald KIg ls3 24.63379 1 Tartu vald 43 KIg sl 24.54971 44 Nõo vald LP sl 24.51814 1 Vara vald 46 Go sl 24.4068 47 Tartu vald 45 Go ls1 24.40269 46 Tartu vald 50 Go ls1 24.3886 51 Tähtvere vald 43 KIg sl 24.30535 44 Tähtvere vald 50 KIg ls1 24.30124 51 Nõo vald 51 LP ls1 24.28311 52 Haaslava vald 47 LP sl 24.26074 48 Rannu vald 52 KIg ls1 24.14719 53 Alatskivi vald 40 LPg- sl 24.14398 41 Luunja vald KIg ls1 24.07492 1 Mäksa vald 47 LP sl 24.07032 48 Võnnu vald 44 L...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
