Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn JJõgevesti juhatusel julge luureretke vaenlase seljataha, tekitades sellega juba vapustatud vaenlase ridades tõsist kabuhirmu Meie vastulöögi tulemuseks oli, et Landeswehri seisukord Pihkva kivitee ja Koiva jõe vahel muutus äärmiselt ohtlikuks Ainult suure vaevaga, märgib VI reservkorpuse ülem ise, suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis endid tagasi tõmmata 22juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks... http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=116&lang=est
tähtpäevadeks.rahvuspüha on 24 veeb, riigipühad ja puhkep on 1,jaan, suur reede, 1mai, nelipühade esimene püha jne. Tähtpäevad puhkepäevade hulka ei kuulu. Sii tuleb silamspidama, et tööandaj peab tööpäeva lühendma 3h võrra järgmiste pühade eelsetel päevadel: 1 jaanuar, 24 veeb, 23 juuni, 24 dets. Sellest tuleneb, et seega lühendatasks etööpäevi 3h võrra 31 dets, 23 veen, 22juuni ja 23 dets, kui need vahetused eelnevate päevadena on tööpäevad. Rahvus või riigipühal tehtud töö hüvitatakse kas 2Xpalga maksmisega või töötaja soovil vaba ajaga. Vaba aja saamis emuud võimalused – TjaP§17 järgi on tööandja kohustatud andam arsti määratud ajal rasendale vaba aja sünnituseelseks läbivaatamiseks ja see aeg arvatakse tööaja hulka. Puudeks lapse ühel vaematest, eeskostjal või
Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille
annaabi.ee 
