hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on ühiskond fragmenteerumas. fragmenteerumine – inimestel on tänu virtuaalsuhtlusele nn omad seltskonnad, ent reaalselt tema ümber liikuvad inimesed jäävad talle võõraks. Nanotehnoloogia- väga väikeste masinate ja materjalide loomine. MOOD Grunge- pulstunud välimus Kiirmoe levik Kanda võib kõike Muusikastiil: Jazz - Loodi 19. sajandi lõpus USAs. Populaarsust kogus 20ndail aastail. Kahe maailmasõja vaheline aeg oli Jazziajastu. - New Orleansist pärit Louis Armstrong oli Jazztrompetist oli 20- 30ndate staar. Ta oli ka uue jazzmuusikastiili eestvedajaks (diksiländ). - Jazzis on suur osa improvisatsioonil. Saavutused 2 maailmasõja vahelisest ajast - 1923- Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal - 1930- Esimesed katsetused televisooniga (1940 televisiooni algus) - 1927- Esimene helifilm valmis - 1930- Esimesed värvifilmid
Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Kui Coco Chanel eelmise sajandi 20ndail musta ja vöökohata tuppkleidi Vogue`is lagedale tõi, oli see tollaste keerukate kleidikonstruktsioonide taustal sensatsioon, pealegi peeti musta seni sobivaks vaid leina puhul. Võitis igatahes mugavus lihtsat musta villast või siidist kleiti hakkasid kandma nii toatüdrukud kui ka peened daamid. See mõjus elegantselt igal aastaajal ja igas olukorras, pealekauba ei määrdunud. Windsori hertsoginna Wallis Simpsongi tunnistas, et väikest musta kleiti ei asenda miski.
vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 7. Põllumajanduse areng 19. sajandi alguses. a) Mõisate rikkuse allikas 19. sajandi alguses. 19. sajandi algus oli mõisates rikkuse allkikas teravilja kasvatus b) Kriis, sellest välja tulemise võimalused. 19. sajandi 20ndail aastail vilja hinnad maailma turul langesid. Paljud mõisnikud olid elanud üle oma võimete ning jõudsid pankrotti. Keerulisest olukorrast väljatulekust: 1. hakati tegelema maaparandusega 2. rakendati mitmeväljasüsteemi 3. viina hakati tootma kartulitest, mis oli odavam, praagaga hakati toitma härgi 4. otsustati anda talupoegadele suuremaid vabadus kuni vabastamiseni teotööst 5. hakati
tavad piirjooned. Kulmud tehti korrapärasteks, huuled aga pidid olema loomulikult punased. 1912. aastal võeti kasutusele põsepunalapid. Joonis 5. 19. sajandi mitme moesuuna juurutaja JosephineBonaparte 3.1 1920ndad Kõik naised ihkasid 1920-ndatel välja näha efektsed nagu filmidiivad. Jumestus- vahendite hind muutus sel ajal odavamaks ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja end jumestada julgeti juba avalikes kohtades. 20ndail oli seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks tugevalt meigi- tud silmad ja lühikesed Amori vibu meenutavad veripunased suud. Selle aja moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor. Tema teeneks olid lugematud kosmeetikauuendused nt. üle terve näo kantav jumestuskreem. Max Factor määratles ilu mõiste 20. sajandil. CocoChanel, kes oli selle aja üks tähtsamaid moeloojaid, hakkas propageerima kuldset jumet. 20ndaist inspireeritud meigi tegemiseks: 1
kogemused (s.t vaimne kultuur) (Vt Leea Virtanen. Suomalainen kansanperinne, 1988). Saksa Folklore: Volksdichtung Rahvaluule - Volksdichtung - vaimne (sõnaline) pärimus; tänapäeval kasutatakse enam mõisteid: Folklore, Volksüberlieferung (rahvapärimus), Traditon; või hoopis vastava pärimusvaldkonna nimetusi (Volkslied, Volkserzählung) (Vt Enzyklopädie des Märchens, B. 4). Vene folklor: narodnaja poezia narodnaja/ustnaja slovesnost 1910-20ndail eriti termin ustnaja slovesnost. 20. sajandil domineeriv termin folklor, mis on eesti folkloorist kitsam mõiste, hõlmates sõnaloomingut, muusikat; tantsu, mänge, rahvadraamat. Folkloori määratlemise ühis- ja erijooni Põhja-Ameerika ning Euroopa teadustraditsioonides vt: Lauri Honko artiklist Folklooriprotsess. Mäetagused nr 6, 1998, lk.56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna: definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator
koolkond? Võtmefiguurideks olid rikka kesklassi juudivõsud, kes olid saanud hea hariduse ja kelle vanemad lootsid neis näha ametipärijaid. Koolkonna kesksed huvid muutusid uute liikmete tulekuga muusika, kirjandus, psühhoanalüüs. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed. Kuigi nad polnud enamasti õppinud sotsiaalteadlased, identifitseerisid nad end sotsiaalsete uuringute tegijatena Marksismi ja Freudi teooria kombineerimine. Kui Frankfurdi koolkond alustas 20ndail, tundus marksismi ja freudismi kombineerimine veider, marksismi järgiv NL ei tervitanud freudismi. Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. 1926ndal instituudiga ühinenud Lowenthal agiteeris teisigi tasapisi psühhoanalüüsile. Eriti aktiivseks läks see Frommi tulekuga. II Maailmasõda tegi neist neomarksistid. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga
annaabi.ee 
