Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Kiipli, G. (2012). Pere tugiisikuteenuse osutamine SA Dharma Tugiisikute Tugikeskuse näitel. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. Medar, E (2010). Sotsiaaltöö ametkonna tegevuse kontekst ühiskonnas. Alla laaditud 3. märtsil 2015, http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20- %20RKS6001%20Sotsiaalt%F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid %201/5.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20ametkonna%20tegevuse %20kontekst%20%FChiskonnas.pdf MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus (2012). ABIMATERJAL Profesionaalsele tugiisikule ja sotsiaaltöötajale. Alla laaditud 24. veebruaril 2015, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/abimaterjal_professionaalsele_tugiisikule_ja_sotsi aaltootajale.pdf Payne, M. (1995)
KONTSEPTSIOONIST KOMMUNIKATSIOONITEOORIA. 1. M. Payne. Tänapäeva Sotsiaaltöö teooria. Tallinn, 1995 2. Sotsiaatöö teooria ja praktika. Robert Kreem, Tartu, 1995 3. Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid http://www.lvrkk.ee/kristiina/Airi_Mitendorf/ST/sotsiaaltoumlouml-teooriad.html 4. 1.moodul „Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid” http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt %F6%F6%20kui%20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf 5. Raplamaa osaluskohvikus noorteinfo lauas osalenute arvamus raplamaa noorteportaali vajalikkusest Miniuuring Ene Sepp, http://noored.raplamaa.ee/files/Files/135733929210.pdf 16 6. ENESEREFLEKTSIOON Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja
mõjutavate võimete arendamine, nii et transaktsioonid oleksid võimalikult kohanduvamad' (Germain ja Gitterman, 1980, lk. 10). Kuna selles ei sisaldu keskkonna muutmise ideed, siis rõhuasetus adaptiivsusele illustreerib seda, kuidas ökoloogilis teooriad käsitlevad baasilist sotsiaalset ülesehitust, pigem loobudes radikaalsetest ühiskondlikest muutustest. https://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20kui %20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf 4. Sotsiaalse õppimise teooria Albert Bandura keskendus oma uuringutes inimeste õppimisele ning laste ja täiskasvanute valmisolekule imiteerida teiste käitumist, täpsemalt agressiooni. Sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukohad on järgmised: ● Õppimine ei ole vaid käitumuslik, vaid pigem kognitiivne protsess, mis leiab aset sotsiaalses keskkonnas.
loomsete saaduste värvust tugevdada. Näiteks lisatakse astaksantiini kultuurlõhe söödana kasutatavale kalajahule, et saada iseloomulikku lihavärvi ja kanasöödale, et rebu värvi intensiivistada Tehnoloogilised lisandid Kasutatud kirjandust natuke · https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6dalisandid · http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1477981673738&uri=CELEX:32003R1831 · http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/sdalisandid.html · http://www.balticagro.ee/piimaveistele/energiasoodad/propuleenglukool · Olav Kärdi ettekanne · http://rebalatallid.com/et/ratsavarustus-2/hobusele/soodalisandid-ja-vitamiinid/ · http://eggersmanneesti.blogspot.com.ee/2016_10_01_archive.html · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/rafineerimata-glutserool-sobib-lupsilehmadele-soodalisandiks?id=68941611 · https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_piirk2012_kask.pdf · https://www
Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid valke (0,5%). Vitamiinidest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid. Vadaku kuivatamisel saadakse vadakupulber, mis koosneb põhiliselt piimasuhkrust ja on heaks energiaallikaks. (http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html) - Munapulber saadakse pastöriseeritud munamassi kuivatamisel. Mida liigitatakse kolme rühma: munakollasepulber, munavalgepulber, täismunapulber. Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel