Helistati 25lt digitaaltelefonile. Vajutasime nuppu "Inquiry", valisime 20 ja vajutasime klahvi "Transfer". Kõne suundus ümber 20le. 4.4 Saabuvate kõnede vastuvõtt kuskil mujal 4.4.1 Vajutasime klahve "Access1", "Diversion" ja valisime numbri 20. Siis vajutasime uuesti "Diversion" klahvi, tuluke klahvi juures jäi põlema. Vajutasime klahvi "Clear". Helistasime 25lt 26le, helisema hakkas 20. Uuesti "Diversion" klahvi vajutades sai ümbersuunamist lõpetada. 4.4.2 Helistati 20lt 26le. Valisime digitaaltelefonil 25 (kõrval olev telefon) ja valisime oma numbri (26) ning vajutasime nuppu "F3". Saime rääkida 20ga. 4.5 Mittehäirimine Valisime digitaaltelefonil *27# ja vajutades "Clear", meile helistades telefon ei helisenud. 4.6 Kui helistate, kuid abonent ei reageeri 4.6.1 Telefonil 25 oli toru hargilt maas. Helistasime 26lt 25le, liin oli kinni. Vajutasime klahve "F1" ja "Clear"; lambike jäi põlema. Panime 25 toru hargile, siis helistas 25
* Testid on vähem usaldusväärsed neil juhtudel, kus individuaalsed erinevused on väikesed Testi karakteristikud, mis mõjutavad testi reliaablust: Reliaablus on mõjutatud küsimustevahelisest korrelatsioonist ja küsimuste arvust! * Näiteks Cronbachi alfa sõltub küsimustevahelisest korrelatsioonist * Spearman-Browni valem näitas sõltuvust küsimuste arvust * Põhimõtteliselt on iga testi võimalik väga kõrge reliaabluseni tõsta (nt suurendades küsimuste arvu 20lt 220ni), aga küsimus on selles, et mille arvelt ja kas see on otstarbekas? * Iseenesest ei ole kõrge Cronbachi alfa veel 'hea testi' kinnitus, kui test on väga või liiga pikk Kuidas mõjutab kasutatud meetod ehk reliaabluse liik testi reliaablust? * Sisereliaabluse näitaja on tavaliselt kõrgem kui poolitusmeetodi reliaablus või kordustestireliaablus. Miks? * Väga erandjuhul võib olla aga ka vastupidi. Mis juhul? 19
■ 80 rahva valitud saadikut ○ Ülemkoda ehk riiginõukogu ■ 40 saadikut ■ Osa määras president, osad ameti kaudu, osa kutsekodade kaudu ● Valituse koos peaministriga määras ametisse president ● Juhul, kui parlament avaldab valitsusele umbusaldust, võib president ühe neist laiali saata ● Valimisõigus tõsteit 20lt 22le ● Võeti ära rahvaalgatusõigus ● 24. aprill 1938 sai esimeseks presidendiks K. Päts ● Valitsusjuhiks jäi nimede eestistamise läbi teinud Kaarel Eenpalu Majandusolud ● Riik sekkus majandusellu ● Eestist sai tööstusriik ● Maale jõudis elekter ● Inglismaale ja Saksamaale eksporditakse põllusaadusi, metsamaterjali ja tööstustoodangut ● Imporditi toorained ja tööstusaineid
kõik korrad jooksid rappa. Eeskuju sooviti võtta USAst ja Soomest · Allkirjade kogumise protsess oli järgmine: o Koguti allkirjad ning anti petitsiooniga parlamendi kätte o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning
Presidendi usaldus oli riigivanem, kes riigikogu ja riigipea määrav kui parlament avaldas täitis ka peaministri usaldust valitsusele umbusaldust otsustas ülesandeid president Rahva Rahvas teostas Kärbiti oluliselt, Rahvalt võeti rahvaalgatusõigus, võimalus võimu kolmel praktiliselt ei valimisõigus 20lt 22le. Oluliselt osaleda moel: *riigikogu saadudki võimust osa kärbiti kodanikuõigusi ja poliitikas valimised võtta usaldusi. Põhiseadus võimaldas *rahvahääletus jätkata autoritaarset valitsemist *rahvaalgatus Kultuurkapital kultuuri finantseeriv asutus, jagunes kuue sihtkapitali vahel Kultuuri professionaliseerumine väljapaistvamad loovisikud said võimaluse pühenduda
Rousseau'st on inspiratsiooni saanud nii hilisemad rahvusliikumised, kui ka totalitaristlikud liikumised. Liialt idealistlikuks jäävat üldise tahte käsitlust võib rakendada väga erinevate eesmärkide teenistusse. Samas on Rousseau suureks panuks tugev individualismi kriitika ja tähelepanu juhtimine negatiivse vabadusega seotud probleemidele. Rousseau püüdis luua alust positiivse vabaduse saavutamiseks. Edmund Burke (1729-1797) Burke oli iirlane, kes 20lt asus elama Inglismaale. Kuigi ta naine ja ema olid katoliiklased, oli ta ise anglikaani kiriku liige. Tolle aja poliitikute kohta oli ta ka suhteliselt vaene. Iiri aktsent ja katoliiklase negatiivne imidzh jäi talle elu lõpuni. Samas oli Burke tulihingeline kuum väitleja ja väga põhimõttekindel. Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, see jäi pooleli ning ta asus tegutsema
annaabi.ee 
