· Rööpküliku vastasküljed on võrdesed ja vastasnurgad on võrdsed. Rööpküliku pindala · Rööpküliku pndala võrdub aluse ja kõrguse korrutisega. S=a*h 1. Rööpküliku üks külg on 48,7cm ja teine moodustab sellest 60%. Arvuta rööpküliku ümbermõõt. 2. Arvuta rööpküliku nurgad, kui 1) Kahe nrga summa on 150kraadi. 2) Kahe nurga vahe on 20kraadi 3) Üks nurk on teisest 25% 4) Vastasnurkade osad ühel pool diagonaali on 32kraadi ja 48kraadi. 3. Arvuta rööpküliku pindala, kui rööpküliku alus on a ja kõrgus on h. 1) a= 9,5m ja h=102dm 2) a=540m ja h=1,8km 4. Joonesta rööpkülik, mille küljed on 4cm ja 5cm ning diagonal 7cm. Joonesta pikemale küljele kõrgus(h), mõõda see ning arvuta rööpküliku ümbermõõt ja pindala. HEAD LAHENDAMIST!!!!! =D
Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas) Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13
Leida: F=? Lahendus: F=mg mV2 / r F=m(g - V2 /r) F=2000(10-2,5)=15000N=15KN Liikumine nõgusal sillal: Auto massiga 2t liigub üle nõgusa silla, mille kõverusraadius on 40m kiirusega 36km/h. Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas? Antud: m=2t=2000kg, r=40m, V=36km/h=10m/s(36*1000/3600) Leida: F=? Lahendus: F=mg + mV2 / r F=m(g + V2 /r) F=2000(10+2,5)=25000N=25KN 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. Temperatuur-20kraadi C, rõhk autorehvis 34,3*10 4 Pa. Leida rõhk kummis kui seda muutumatul ruumalal soojendati 20kraadini C? Antud: t1=-20c T1=273+(-20c)=253K, t2=20c T2=273+20=293K, p1=34,3*10 4 Leida: p2=? Lahendus: p1/T1 = p2/T2 p1*T2 = T1*p2 p2= p1*T2 /T1 p2=34,3*104 * 293 /253 = 39,72Pa Jarmo Pohla 13AT 2009 *1 Newtoni seadused: Newtoni I seaduse järgi keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resutant võrdub nulliga.
Liiga tihti olen sattunud raamatukokku või mõnda muude asutusse, kus ventilatsioon lausa undab, mitte küll esialgu häirivalt, kuid pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks peavalu ja keskendumisraskused. Suvel on vältimatult vajalik ka jahutussüsteem, mis hoiab raamatukogu mõnusalt jaheda, meelitades sellega veelgi rohkem rahvast raamatukokku. Talvel mõnusalt soe, mitte miinimumi piiripealne 18-20kraadi vaid 24kraadi. Istumiseks kõvade plastiktoolide asemel mugavad diivanid ja tugitoolid. Uskuge mind, lugejad jäävad raamatukokku tunduvalt kauemaks, kui neil on seal mugav ja kodune. Raamatukogu keskpunkt võiks olla üks hiigelsuur saal, mille ümber asuvad teised väiksemad ruumid, igaühel neist oma kindel eesmärk. Kindlasti peaks olema ka nn "meedianurk", mis on varustatud uusima tehnoloogiaga, kust igaüks saab endale võtta näiteks sülearvuti, tahvelarvuti või
Pm võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud
enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki . Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva.
igihaljad ja heitlehised metsad, kuivemal aladel on põõsassavannid ja hõrendikud. Bs kasvab u.5000 liiki taimiveerand kogu maailma taimeliikidest. Maa keskosas asub Amazonase madalik maailma veerikkaima jõe ja troopiliste vihmametsadega. Huvitavaid fakte: Brasiilia oli Portugali koloonia üle 3 sajandi (15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast Ööpäevane temperatuur enamasti ei lange alla 20kraadi Aastas külastab Brasiiliat 1,8 mln turisti KOLUMBIA Pealinn: Bogota Rahvaarv: 44,7 mln Rahaühik: Kolumbia peeso Riigikeel: hispaania Pindala: 1 141 748 km2 Iseseisvus: 1903.a Majanduse tugevad küljed: Võrdlemisi suured nafta ja kivisöevarud Hästi arendatud hüdroenergeetika, mis tagab energeetilise sõltumatuse Suur ja mitmekesine väljavedu Tähtsaimad kaubad on kohv ja kivisüsi Ülemaailmselt kasvav kokaiiniturg Majanduse nõrgad küljed:
ainult paari m paksune ja haihtub päikesetõusul. · Advektsiooniudu sooja niiske õhu voolamisel üle külma maapinna, millega temperatuur langeb kastepunktini. Selline udu tekib siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Auramisudu talvel suurte külmadega võib näha lahtist merd auramas. Udu tekib auramisest suhteliselt soojalt veepinnalt, +20kraadi. Sügisel ka jõgede-järvede kohal enne nende kinnikülmumist. · Udu võib tekkida ka kahe erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. 6.Pilved Kui veeaur tiheneb veepiiskadeks maapinna lähedal, siis tekib udu. Kui veeauru tihenemine toimub aga kõrgemal, siis tekivad pilved. Maakera pinna läheduses toimub õhu liikumine väga erinevates suundades, osa õhku liigub tõusu e. konvektsioonivooludena kõrgemale
annaabi.ee 
