Arvamus küsitlus(15-20aastaste noorte seas) Mis on Sinu meelest kõige suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel? Alvar vastas: ,,Poisid teevad rohkem lollusi kui tüdrukud. Koolis näiteks ütlevad õpetajale halvasti. Tüdrukud on korralikumad, õpivad paremini ja hoiavad end rohkem vaos." Andrese meelest on poistel paljudest asjadest ükskõiksem arvamus kui tüdrukutel ja lisas: ,,Enamik tüdrukuid võtavad asju tihtipeale liiga südamesse." Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud. Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem asjade üle kui poisid. Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad ning hoolsamad. ,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem. ,,Poisid ei saa pi...
Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika ja vabavõitluses
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a
Anoreksia Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriididel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksiat põdevad inimesed on enda suhtes väga nõudlikud, ülitundliku mõttelaadiga, tihti kinnisideedega. Levinud 13-20aastaste naiste seas. Enamasti on need inimesed tegelikult normaalsed ja saleda kehaehitusega inimesed. Nad söövad väga vähe toitu, toit sisaldab minimaalseid kaloreid, teevad palju sporti ja oksendavad vabatahtlikult pärast sööki. Anoreksia kahjustab kehalist arengut ja tervist. Rasvakihi puudumine soodustab haigestumist külmetushaigustesse, nahk on kuiv ja tundlik, juuksed tuhmid ja haprad, vererõhk langeb, kiire väsimus, jalad jahedad ja sinakad, luud haprad, kõhukinnisus, naised viljatud
Psühholoog Inge Taela sõnul esineb inimkonna arengus pidevalt suuremaid ja väiksemaid hüppeid, indigolaste puhul näib tegu olevat erakordselt suure ja tugeva muutusega. Kes on indigolaps? Kas kõik pärast 1980. aastat sündinud on indigolapsed? Indigolaste jooni oli inimestes olemas ka enne 80ndaid. Ent selleks kümnendiks oli uue maailmapildi kandjaid ühiskonnas juba nii palju, et neid ,,uute lastena" märgati. Praeguste 10aastaste hulgas on indigolapsi uurijate hinnangul üle 90%, 20aastaste hulgas veidi vähem. Üheks tähelastele iseloomulikuks jooneks on pimeda autoriteediusu kadumine, mis võib näida allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Väljakutse vanematele Tähelastel on ebaharilikult tugev võime protsesse ja inimesi läbi näha. See võib väljenduda kohatukspeetud avameelsuses laps võib öelda täiskasvanule midagi väga ootamatut ja õiget.
annaabi.ee 
