96200 Jõgeva maakond 35 35000 40000 84900 78 Rapla maakond 32,2 32200 Valga maakond 28 28000 20000 Hiiu maakond 24,8 24800 Järva maakond 22,8 22800 0 Põlva maakond 20,7 20700 n d d nd llin
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakka...
liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest.
Kolhoosi ei loodud · Kolhooside loomise kiirendaminseks pandi taludele peale suuremad maksud (viljaandmise kohustused) · Eesti esimene kolhoos tekkis Saaremaale. · Kolhooside loomine kasvab 1949.a. märtsi lõpus aprilli algul Sõjajärgne vägivald · Arreteerimised algasid hohe sõjategevuse lõppemise järel · Arreteerimise põhjuseks võis olla: teenimine saksa või soome sõjaväes, osalemine rahvuslikes ühingutes vms. II suurküüditamine (umbes 20700 küüditatut.) Vastupanu liikumine Metsavendlus · Põhiliselt võrumaa, virumaa ja pärnumaa, aga hiljem kukkus kõik läbi 1950.a. EKP märtsipleenum · Vahetati välja kogu Eesti NSV juhtkond · Meid süüdistati kondanlikus natsionalismis · Uueks EKP KK I sekretäriks sai J. Käbin ·
Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega. Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta. 7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970.aastatel? 1940 1970 *Metsavõitlus-aktiivne relvavõitlus *avalik-avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele *Suur küüditamine-Siberisse saadeti üle 20700 inimese *püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste *füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald rikkumised ja levitada seda infot välismaal *ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi *tekkisid konfliktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ettekirjutustele ning ka pagulasorganisatsioonidega *punapropaganda vohamine Mis abinõusid võimud rakendasid vastupanu suhtes
3 320,86 3 320 102400 135 18225 43200 3 3 278,42 4 300 90000 85 7225 25500 78 3 162,78 5 235 55225 95 9025 22325 23 3 127,12 6 210 44100 50 2500 10500 71 3 378,55 7 345 119025 60 3600 20700 27 3 614,27 8 430 184900 165 27225 70950 62 3 428,46 9 365 133225 150 22500 54750 93 4 405 164025 160 25600 64800 538,50 0 05 4 114,19 1 200 40000 70 4900 14000 94 4 178,39
/ Nõukogude liidu vägivallapoliitika eesmärgiks oli allutada kogu ühiskond oma kontrollile, sellele avaldati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Vastupanu mahasurumiseks pandi käiku julgeolekuorganid. 1944-53 oli peamiseks vastupanuks metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti. Nende vastu kasutati miilitsat ja sõjaväge. Selles võitluses oli mõlemal pool palju ohvreid. 1949 aasta suurküüditamine(26.märts), millega viidi Siberisse üle 20700 inimese nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. 1950 esimesel poolel oli relvastatud vastupanu maha surutud. Siis asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega. Hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. Relvaks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samas püüti välja otsida ja dokumenteerida kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda infot välismaal. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle mõisteti kohut ja saadeti siis vangilaagrisse
12915127.200687 31592 Põlva vald 31593 6500410-1Nooritsmet58.12924327.200859 31593 Põlva vald 129116 19527-1 Noorte 59.47837025.019437 129116 Maardu linn 129115 19526-1 Noorte 59.47834225.019565 129115 Maardu linn 136460 4400969-1Noorus SPA59.44367228.016280 136460 Narva-Jõesuu linn 136461 4400970-1Noorus SPA59.44406228.016997 136461 Narva-Jõesuu linn 20695 7800604-1Nooruse 58.22052126.415238 20695 Elva linn 20700 7800603-1Nooruse 58.22054926.415666 20700 Elva linn 26545 8600440-1Nooruse 57.84263727.009033 26545 Võru linn 26673 7820163-1Nooruse 58.36644626.695297 26673 Tartu linn 29378 7400491-1Nooruse 58.24817122.497728 29378 Kuressaare linn 29379 7400492-1Nooruse 58.24800322.497905 29379 Kuressaare linn 5264 37910-1 Nooruse vä59.34194225.332575 5264 Anija vald 5263 37911-1 Nooruse vä59.34207625.332633 5263 Anija vald
annaabi.ee 
