põllumajandusest 65%. Energiamajandus Leiduvad kütuselised maavarad: Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Elektrienergia tootmine, energialiigid: Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist. Tööstus Hõive tööstuses: Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest Maavarad: lubjakivi(paekivi),sool Tähtsamad tööstusharud: Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja parandus, toidu, elektroonika, tubaka , tekstiili ja riidetööstus
haigestuvate arv massiliselt. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18x kõrgemad, kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani umbes 300 tonni radioaktiivset vett. Hinnanguliselt on Fukushima katastroof saatnud ookeani kuni 100x rohkem tuumaradiatsiooni kui vabanes kogu Tsornobõli katastroofi jooksul. Hinnatakse, et 2020ndaks aastaks jõuab märkimisväärne tase tseesium-137-t igasse Vaikse ookeani nurka. Suur kogus radiatsiooni, mis lekib Vaiksesse ookeani on muutnud inimesed murelikuks ning keskkonnaaktivist Joe Martino võttis selle kokku sõnadega: : "Vaikse ookeani kalade söömise päevad on läbi." Planet Infowars teatas, et California rannajoon on muutumas surnud tsooniks. Nimelt on hakatud rannas märkama ebanormaalset vaikust ning eluslooduse puudumist
. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. Energiamajandus Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist. Tööstus Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest. Maavaradeks on: lubjakivi (paekivi), sool. Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja -parandus, toidu-, elektroonika-, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus Teenindus
arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära toodud tabelites koos tegevuste, neile järgneva vahetu tulemuse ja sihtväärtustega kas näiteks 2012ks aastaks, 2020ndaks või pidevana. Metsakorralduse eesmägiks nii endise kui ka kaasaegse arengukava järgi on metsade ülesmõõtmine (mis kaasajal on suures osas digitaliseeritud), piiritamine, nende plaanide valmistamine ja metsamajandamise kavade koostamine võimalikult suurema tulu saamiseks. Oluline on metsa kasvutingimusi järk-järgult parandada ja toodangu suurust ja kvaliteeti tõsta. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele.
Imporditakse enamasti keemiat, tooraineid, kütust ja toitu. Energiamajandus 8 Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist. Veevarud Maltas on väga suureks probleemiks puhta vee nappus, mille põhjustajaks on geograafiline asukoht ja kliima seisund. Hetkel asetseb Malta oma veevarude vähesusega 180-st riigist 172-l kohal. Tulevikus võib väheneda sademete vesi kuni 30%, mis süvendaks probleemi veelgi rohkem
annaabi.ee 
