600 90,8 ±0,2 700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8
A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir Ur 0,60 - 1,1 3 0 4,9 0,67 - 5,1 2 0 10 0,70 - 10 8 0 15,1 0,74
efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Amplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4/2=2,83V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,5 ms=0,0005s. Sagedus: f=1/T=2000Hz Nelinurksignaal: Upp=3,3 V 3. Voolusignaali mõõtmine I=1,3214 mA U=2,96V Ua=132,4 mV= 0,1324V Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 2,96- 0,1324= 2,8276 V Z=Uz/I=U-Ua /I=2,8276/0,0013214=2139,852 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U jaoks ja Ux =200mV Ua jaoks. U=±[0,6+0,1(20/2,96-1])*2,96/100=0,0348V Ua=±[0,6+0,1(200/132,4-1])*132,4*10-3/100=0,862mV I=±[1+0,1(Ix/Ik-1])*Ik/100 kus Ix =2mA I=±[1+0,1(2/1,3214-1])*1,3214*10-3/100 =0,0139mA Z=[(Z/U*U)2+(Z/Ua *Ua)2+(Z/I *I)2] =[(1/I*U)2+(-1/I*Ua)2+(Uz/I2*I)2]= [(0,0348/0,0013214)2+(0,862/1,3214)2+(2,8276*0,0000139* /(0,0013214)2)2=34,65 Z=(2140±35) 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende vahelise faasi mõõtmine U=2,96V I=1,3211mA
kõrvalekalle tasakaaluolekust): 980 mV Periood (kõige pikem): 4.4 ms Sagedus (kõige madalam): 227.3 Hz Periood (kõige lühem): 1.8 ms Sagedus (kõige kõrgem): 434.8 Hz 2.5 Kutsesignaal Tipust tippu amplituud: 194 V Pinge amplituud: 98 V Periood: 40.40 ms Sagedus: 24,74 Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=Um*sin(*t+) , kus y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2 = 2f = 2 * * 300 = 600 = 1884.956 y = Um*sin(t+) y = 0.2 * sin (600 * t + /2) Uef [V] = 0.14 V Uef [dBV] = 20*log(0.14) = -17,078 dBV T = 1/f = 1/300 = 0,003 Kokkuvõte ja järeldused Õppisin kuidas mõõta voltmeetriga alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud). Samuti kuidas mõõta signaalid ostsillograafiga ja kuidas pärast ostsillograafiga töötada
Niiet on ka samad töövahendid: · GWINSTEK GOS-310 ostsilloskoop o 10 MHz o Ühe kanaline o Triggered Sweep o TV Sync. mood o Kõrge tundlikus kuni 5 mV/DIV o X-Y teljestik · LAB-1 3-ühes labori üksus o 3-ühes: 1 multimeeter, 1 toiteplokk & 1 jootejaam o digitaalne multimeeter: 3 1/2 taustvalgusega LCD automaatne polaarsuse näit DC pinge: 200mV kuni 600V 5-piirkonnaga AC pinge: 200V ja 600V DC vool: 200µA kuni 10A 5-piirkonnaga takistuse test: 200 ohm kuni 2Mohm dioodi, transistori ja pidevuse test data-hold funktsioon ja buzzer CATI 600V CATII 300V stabiliseeritud toiteallikas: valitavad väljundpinged: 3 - 4.5 - 6 - 7.5 - 9 - 12Vdc väljund: 1
Mulla õhk ja õhurežiim Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi.
Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumateks kultuurideks õhustatuse suhtes on rühvel kultuurid nt. kartul. Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv.
Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida boorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime.
R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid. - Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis. Nt Na/K ATP-aasne pump 3 Na välja, 2 K sisse. - Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut. 13
annaabi.ee 
