Tabel Väsimuspiiri alanemise tegur: 7 Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks . Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. Tingliku väsimuspiiri väärtus: Astme kohalik väsimuspiir: Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: Joonis Ristlõike B väsimusgraafik Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: Detail ei tohiks puruneda, kuna materjali väsimuspiiri väärtus peale 200MPa enam ei alane. Antud detaili ja võib järeldada, et sellisest materjalist detail ei purunegi, vaid töötab lõputult. 8 Tulemus ja järeldused Varda peenema osa läbimööt d = 40 mm Jämedama otsa läbimöör D = 56 mm Varda üleminekuraadius R = 3,2 mm Selliste antud ja arvutatud andmete juures töötaks detail sellise tsüklilise pinge juures purunemata lõputult. Sarnase või isegi väiksema varuga võiks teha väga edukalt näiteks väntvõlle, mis peavad tegema miljoneid ja
); Dimensioneeridatala paindele- ristldige on ristkiilik blh = 0.5 ( 10 p.); Materjal: teras[o] : l60MPa o Koostadapikemaltili sisejildudeepiiiirid (10 p.); . Leida lubatavkoormusFpikema liili paindetingimusest(15 p.); Materjal: [o] :200MPa; Materjal: teras[o]6,-.": [o]su-" : 160MPa; l. Koostadak6ik vajalikud sisejOudude epiitirid (to p.); 2. Arvutadaketttilekandeiihtlasev6lli liibim66t, arvestadespainetja vtiiinet (20p ); lr4 Kontrolltdtinr.3
sellele vastavalt on suurima summarse pinge (see on tõmbepinge) väärtus: FR hSise - e F 12 10 3 0.03 10 - 1.15 12 10 3 max = + = + = eA R - hSise A 1.15 10 -3 0.04 0.02 30 - 10 0.04 0.02 = 188.15 10 6 Pa 189MPa < [ ] = 200MPa ; Kõvera varda tugevustingimus on täidetud · haagi sirge osa ristlõigete siseserval mõjub ka summaarse normaalpinge (see on tõmbepinge) suurim väärtus: 6 FR F 6 12 10 3 0.03 12 10 3 max = 2 + = + = 150 10 6 Pa < [ ] = 200MPa ; bh bh 0.04 0.02 2 0
segatakse viimasel hetkel kokku. 2-6 sekundiga tardub. Paar minutit on vormimisaeg. Väga madal tsükliaeg, madal rõhk, kujutäpsed detailid. Suur elastsus. Madal elastsusmoodul, väike tugevus, kallid seadmed. Suure elastsuse ja löögisitkusega tooted autopamperid, aga muidu nõrgad. Survevalu on enamlevinud meetod. Lähtematerjal enamasti graanulite kujul. Vormis kuni paar minutit. Rõhud on väga suured. 40-200Mpa. Termoplastide vorme jahutatakse. Termorektiivid omi kuumutatakse. Graanulid sulatatakse, pressitakse vormi ja hoitakse seal. Siis tõugatakse välja. Head ühtlase struktuuriga tooted. Keerulised kujud. Suurte objektide tegemine aga kallis. Tekstuur on reeglina suunatud plasti voolu suunale. Tsentrifugaalvalu korral asetatakse armatuur toru sisse ja see pannakse pöörlema. Seejärel pihustatakse maatriks torusse. Tsentrifugaaljõud
Ivo Hein Templi eskiis Matriitsi eskiis 18’’ 60H8 60 80 47,64h8 Tallinn 2017 13 Ivo Hein 3) Lähteandmed R = 7mm l = 80mm s = 6mm b = 60mm h = 80mm Materjal : Duralumiinium Д16А-М 𝜎𝑏 =Rm= 220Mpa 𝜎𝑠 = 200Mpa Tooriku kogupikkus: 𝑟 7 Tegur x on määratud sõltuvast suhtest = = 1,16666 𝑠 6 x = 0,443 [1:37] 𝜋 𝜋
Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad: o Valumalm e hallmalm o Toormalm e valge malm o Plastnemalm(sisaldab sulamilisandeid) o Tempermalm Valumalmi tehnilised näitajad: o Survetugevus 750Mpa o Tõmbetugevus 200Mpa o Paindetugevus 400 Mpa o Eritihedus 7,1..7,3 g/cm3 Malmist tehakse kanalisatsioonitorud, radiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Teras On tähtsaim ehituses kasutatav metall Terase kasulikud omadused: o Kõrged tugevusnäitajad o Lai tootevalik o Materjali homogeensus ja isotroopsus o Materjali elastsus o Väiksed pikaajalised kujumuutused o Keevitamis võimalus
Villa laadne siid on värvuselt pruun ning seda arvatakse olevat suure vastupidavusega. Madakaskari hiidämblik Kui putukatelt, kes siidi toodavad saadakse ainult ühte sorti siidi, siis Madakaskari hiidämblikult saab seitset erinevat sorti siidi. Kõnealuse siidikiu tõmbetugevus on võrreldav kõrgekavliteetse legeerterasega (450-200MPa) ning on umbes pool aramiidi kiu tugevusest. Madakaskari hiidämblikult saadava siidi kiud on ka väga plastilised. Kiudu on võimalik venitada tavalisest olekust kuni viis korda pikemaks, ilma, et kiud katkeks. Kasutatud kirjandus Kanep: Džuut: Reet Priimani referaat http://energo.ee/public/article1.pdf (16.04.2017)
Vaivundamendi tüübid a - postvaiad, b - rippvaiad, c - madalrostvärk, d - kõrgrostvärk; 1 - hoone sein, 2 - rostvärk, 3 - turvas, 4 - liivsavi, 5 - nõrk liivsavi, 6 - kõva savi. Vt ka M. Metsa loengu vaivundamendid lk 16 pilti Eesti geoloogilistest lõigetest. Tüüppinnased Eestis: 1. Lubjakivi 2. Liivakivi 3. Kambrumisavi (murenemis koorik) 4. Devoni savi 5. Moreen E = 3 ... 200MPa 6. Liiv. Orgaanilise ainega liivad E =3 ... 100 MPa 7. Nõrgad savid (savi: möll) 8. Turbad mudad. 33. Vaiade klassifikatsioon. Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud, kasutatakse ka armeerimata betoonvaiu või osaliselt armeeritud vaiu