reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu. Kolmas, ühepoolne silinder (3A) hoiab sõelu kahe kaabliga kinni. Kivisorteeria lülitatakse sisse ja välja fikseeritud asendiga lüliti abil. 4 Riistvara 1) 2 kahepoolse toimega silindrit 1A ja 2A 2) 1 ühepoolse toimega silinder 3A 3) 2 mõlemalt poolt pneumaatiliselt juhitavat 5/2 pneumojaotit 1V1 ja 2V1 4) 1 pneumaatiliselt juhitav 3/2 pneumojaoti 3V1 5) 1 manomeetriga rõhuregulaator P 6) 2 normaalselt suletud rullikuga 3/2 pneumojaotit 1S1 ja 2S1 7) 1 fikseeritud asendiga nupuga 5/2 pneumojaoti SS 5 Signaalide kirjeldus Algasendis kolvid 1A ja 3A on sissetõmbunud asendis ja 2A välja tõugatud asendis ja lüliti 1S1 on vajutatud.
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel...
Pascali seadus kõik vedelikud ja gaasid annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust. Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega.S 1v1=S2v2 Reynoldsi arv Re=rvD/ -viskoosus .Temperatuuri tõusul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes väheneb.Ideaalne vedelik-puudub sisehõõre ,pole kokku surutav. 23.Bernoulli võrrand kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust
Seadus käsitleb termodünaamilist protsessi, mille puhul ruumala ei muutu V = const. Seda nimetatakse isohoorseks protsessiks. p1/T1 = p2/T2 ehk p1T2 = p2T1 p ( Pa ) -gaasi rõhk ( võib olla ka teistes mõõtühikutes ) T ( K ) - gaasi temperatuur. 4.4. Clapeyroni võrrand Clapeyron´i ( klapero ) võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p (Pa), temperatuur T (K) ja ruumala V ( m3 ), kui gaasi mass ei muutu m = const. (1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 seega (pV)/T =const. Normaaltingimustel 0°C = 273K, normaalrõhul 760 mmHg s.o. 101325 Pa 3 võtab gaasi 1mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m (mool, tähis mol, on põhiühikute hulka kuuluv ainehulgaühik). Seega suurust pV/ T on sellisel juhul 101325 × 0.0224 / 273,15 = 8,31 J/mol. K. Seda nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse " R "-ga.
konstant R= 8,31 J/moloK. Iso protsessid. Gaaside ülemineku protsesse ühelt olekult teise, mille puhul üks parameetritest jääb muutumatuks nimetatakse iso protsessideks. Isotermiline protsess. Jääval temperatuuril toimuvat protsessi nimetatakse isotermiliseks protsessiks. Selle protsessi kohta käiv protsess on avastatud katseliselt R. Boyle (1660) ja E. Mariotte (1676) poolt. Jääval temperatuuril on antud gaasi koguse rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. P 1V1=P2V2. Isotermilise protsessi graafikut nimetatakse isotermiks. T 3 >T2 >T1. Isotermilise protsessi puhul on gaasi tihedus ja rõhk võrdelises sõltuvuses 1/ 2=P1/P2. Ülesanded. 1. Sportlane tõstab 0,15 tonnise massiga kangi põrandalt 1800 mm kõrgusele 0,2 sekundiga. Leida võimsus. 2. Suusataja massiga 0,6 tsentrit liugles vabalt alla 15 meetri kõrguselt. Kui palju mehaanilist energiat muutus siseenergiaks? 3
Arvestades, et klassikalises mehaanikas on mass m konstantne suurus, võib viia ta tuletise märgi alla ning kirjutada järgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet. ainepunkti impulsiks. JÕUIMPULSS -- Kasutades impulsi mõistet saame teise seaduse võrrandi kirjutada kujul: dp/dt=f. Def: ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. §16. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m 1v1+m2v2=m1u1+m2u2. Impulsi jäävuse seaduse sisu : p=mv meh. süsteem, sisejõud jõud, mis mõjuvad süsteemi kuu-luvate kehade vahel, nende summa on alati 0. Välisjõud on jõud, mis on tingitud süsteemi mittekuuluvate kehade mõjust. Isoleeritud süs.- välisjõud ei mõju; Avatud süs.- välisjõud mõjuvad. Vaatleme meh. süs. N-kehas, mille massid on m 1...mn ja kiirused on v1...vn N II s. iga
v1 = - v2 - · · · - vn 1 1 mis u ¨tleb, et v1 avaldub u ¨lej¨ aa ¨nud vektorite LK-na. = : Avaldugu v1 u ¨lej¨ a¨ anud vektorite LK-na v1 = 2 v2 + · · · + n vn Siit saame 1v1 - 2 v2 - · · · - n vn = o mittetriviaalne LK s.t VS {v1 , . . . , vn } on lineaarselt s~ oltuv. VI. Vektorruumid 15 5 Moodustajad ja baas 5.1 Moodustajad VS-i nimetatakse vektorruumi V moodustajate s¨ usteemiks, kui V iga vektor on avaldatav selle s¨ usteemi vektorite LK-na. Moodusta- jate s¨
annaabi.ee 
