Hundi reegel Elektronvalemid Element Orbitaal Elektronvalem (jrk nr) 1s 2s 2px 2py 2pz 3s 3px 3py 3pz H (1) 1s1 C (6) 1s22s22p2 N (7) 1s22s22p3 O (8) 1s22s22p4 Na (11) 1s22s22p63s1 P (15) 1s22s22p63s23p3 S (16) 1s22s22p63s23p4 Cl (17) 1s22s22p63s23p5 Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100
s neutronide arv 14 45 5 28 ü l rühma nr IIIA VIIA IIA VIB e perioodi nr 3 4 2 4 s elektronkihtide arv 3 4 2 4 a väliskihi elektronide 3 7 2 2 n arv d s-,p-,d- või f-el. P P s d e oksüdeerija - + - + d redutseerija + + + - elektronskeem elektronvalem ruutskeem O +8|2)6) 1s22s22p4 1s 2s 2p O2- +8|2)8) 1s22s22p6 1s 2s 2p Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23 p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d
*) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid: -) Hargnemata süsinikahel: (normaal) *) Süsinikud asetsevad järjest kõrvuti. -) Hargnenud süsinikahel: (iso)
vesinikhalogeniidhapped: H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni halogeniidist välja: Cl2 +2NaBr=2 NaCl + Br2 4. reageerimine veega: F2 + H2O = 2 HF+ O2 Cl2 + H2O = HCl+ HClO HClO=HCl+O Monohapnik on desinfitseeriva ja pleegitava toimega. Hapnik. O +8 / 2)6) 1s22s22p4 2 paardumata e-, O=O Levinuim element:(45% maakoore massist on O, 90% vee massist on O, 20% õhust on O2 .) O2 tekib fotosünteesil: 6CO2+6H2O=C6H12O6+6O2 O2 kasutatakse oksüdeerumiseks (hingamiseks, kõdunemiseks, põlemiseks jne. Allotroopsed teisendid: O monohapnik : väga tugev oksüdeerija ja ebapüsiv. O+O=O2 O2+O=O3 O2 dihapnik (tavaline hapnik): tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kõrgemal t0-l tugev oksüdeerija.
kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse suurenemisel FAt väheneb halogeenide keemiline aktiivsus. HAPNIK--OXYGENIUM--O. 1s22s22p4 1. Leidumine looduses. Hapnik on looduses kõige levinum element. Maa (õhkkonna, vesikonna ja maakoore) massist moodustab hapnik ligi 50%. Lihtainene leidub hapnikku õhus, kus teda sisladub mahu järgi 21% (1/5) ja massi järgi 23%. Seotult kuulub hapnik vee, kivimite, mineraalide ja loom- ning taimeorganisimide koostisse. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse hapnikku õhust või vee elektrolüüdil, laboratoorselt saadakse teda kas: a) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2
annaabi.ee 
