Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q Kasutatud kirjandus
kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused
Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem
Juhtivus siimens S 1S= 1/ Induktiivsus henri H 1H= 1V s/A Mahtuvus farad F 1F= 1A s/V Elektrilaeng kulon C 1C= 1As Valgusvoog luumen lm 1lm=1cd sr Valgustatus luks lx 1lx= 1lm/m2 Sagedus herts Hz 1Hz= 1/s T-1 Tihedus kilogramm kuupmeetri kohta kg/m3 L-3M Eriraskus njuuton kuupmetri kohta N/m3 L-2MT-2 Täiendavad ühikud Tasanurk radiaan rad Ruuminurk steradiaan sr PÕHIÜHIKUTE DEFINITSIOONID
murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul
murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul
Sisend- ja väljundseadmed antakse tingmärkidega, ülejäänud seadmed ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus Luumen (lm)-valgusvoog mille kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurka 1sr 1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega
pikkusest), olles kõige suurem kollakasrohelise valguse korral, siis on erinevatel valgusallikatel erisugune valgusviljakus, sest nad kiirgavad eri värvusega valgusvoogu. Valgustehnilistes arvutustes tuleb kõiki neid tingimusi arvestada. Valgustihedus (valgustatus) on pinnaühikule langev valgusvoog. Valgus- tiheduse ühik on luks (lx). Pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m 2 1lm suurusele pinnale langev valgusvoog on 1 lm. 1lx = m2 Mõiste valgustugevus iseloomustab valgusallika valgusvoo jaotust ja määrab valgusvoo tiheduse kindlaksmääratud suunas, sest mõned valgusallikad kiirgavad erineva intensiivsusega eri suundades. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) järgi on valgustugevuse mõõtühikuks kandela (cd), mis on SI põhiühik ja kindlaks määratud sellekohase etaloniga. 4.2 ELEKTRIVALGUSALLIKAD
n UR ' -1 I ir r -rluir n L'1b /t |.,,",rutt I I ' j ("l rr- lR- l6 V | -'L u _ lx, !-L+_...,_-_ U R -- J{. ' 1lx' ' J /1 )l / | .,,, . KONTROLLTOO nr. 5 27. november2003 }'IACNETISM, V6MiUT'IISED, LAINED 1. Prooton laenguga 1.6. l0-rsC lerdab hornogeense*se magnetv:ilja indultsiooniga 0.037 idi lsega 120 ktr/s. Leidkc prootonilc ruirjuv i6ud
n UR ' -1 I ir r -rluir n L'1b /t |.,,",rutt I I ' j ("l rr- lR- l6 V | -'L u _ lx, !-L+_...,_-_ U R -- J{. ' 1lx' ' J /1 )l / | .,,, . KONTROLLTOO nr. 5 27. november2003 }'IACNETISM, V6MiUT'IISED, LAINED 1. Prooton laenguga 1.6. l0-rsC lerdab hornogeense*se magnetv:ilja indultsiooniga 0.037 idi lsega 120 ktr/s. Leidkc prootonilc ruirjuv i6ud
annaabi.ee 
