*Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe- Q=c*m(tk-tm) tm=tk-Q/m tk=Q/c*m (pluss) tk m=Q/c(tk-tm) NB! / on jagamismärk .
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda. Mida nimetatakse soojus...
nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm.
Termomeeter,Kelveni skaala. Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala mille võtis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. T90 = t90 + 273,15.Pinnase termilised karakteristikud:ruumerisoojus on soojushulk kalorites,mis kulub ühe ruumiühiku pinnas soojendamiseks 1kraadi võrra.Kui pinnase erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase soojusjuhtivust iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsiendi abil,mille all mõeldakse soojushulka kalorites,mis voolab läbi pinnaühiku(sm2)ühe ajaühiku(sek)jooksul eeldusel,et pinna ristjoone sihis temp.muutub 1kraadi võrra 1cm kohta.Temp.koefitsient k=r/C,kus r-soojusjuhtivuse koef,C-ruumierisoojus.Soojuse levimise seaduspärasusi pinnases:Matemaatilise seose temp.kõikumiste vahel maapinnal ja maa sees annab valem:
Q ühiks = J(dzaul) Isotermiline protsess: Protsess, kus konstantsel temperatuuril (t0) on antud gaasihulga ruumala (v) pöördvõrdeline rõhuga (p) e p1v1=p2v2 (Joonis) Isobaariline protsess: temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 kraadi. Vt=V0(1+Beetat), kus beeta on 1/273 e ruumpaisumistegur. Isogooriline protsess: protsess, kus temperatuuri tõstmisel 1kraadi võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasi rõhust temperatuuril 0 kraadi, pt=p0(1+kammat) kus kamma = 1/273 e termiline rõhutegur. Ideaalse gaasi oleku võrrand: (P1V1)/T1=(P2V2)/T2 P on rõhk paskalites, V on gaasi ruumala m3, T on temperatuur Kelvinites. PV/T=A Clapeyroni võrrand. pVkm=RT R=8,31*10astmes3 J/kmol*K – uinuv. Gaasi konstant. Vkm=22,4 mastmes3/kmol Tahke keha soojuspaisumine: deltal=lt-l0 lt=l0(1+alfat) 1+alfat=joonpaisumise binoom.
sioonil v difraktsioonil õhus hõljuvates suuremad on pilve elemendid. Eriti selgete kujud kaovad ilma, et jõuaksid areneda kalorites,mis kulub ühe ruumiühiku pinnas tahketes v vedelates osakestes;õhu difraktsioonirõngaste ilmumiseks on vaja, et laikudeni. soojendamiseks 1kraadi võrra.Kui pinnase tiheduse muutustest;aluspinna pilveosade suurused oleks lähedased. Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes. Jääpilvedes on tarad puhtamate värvidega magnetvälja häirituse korral, ilmuvad soojusjuhtivust iseloomustatakse Taeva värv ja suurema selgusega
Viskoossuse määramine toimub +60kraadi C juures. Viskoosimeeter kujutab endast suuremas veeanumas olevat väiksemat bituumeniga anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav ava 10 või 5 mm. Mõõdetakse, mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50cm3 bituumenit. Murdumistäpi määramisel kaetakse painduv plekist plaat bituumeni kihiga ja asetatakse painutusseadme vahele ja need koos külmutusseadmesse. Temperatuuri alandatakse, iga 1kraadi C järel painutatakse plaati. Murdumistäpp on väikseim miinustemperatuur, mille juures bituumeni kiht pragunes. 51.Plastmasside olemus, koostis ja vormimine. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Polümeeriks nimetatakse kõrgmolaarset orgaanilist ainet, mille molekulid koosnevad väga paljudest aatomitest. Polümeeride klassid A polümerisatsiooni teel saadud ained ( polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstürool jne
annaabi.ee 
