selleni, et kodumaise kultuuri ja kunsti toetamine on neile ülesandeks. 1930ndad näitavad, et ühiskondlik suhtumine hakkas muutuma, sest oli vaja inimesi, kes näitaksid suunda. 1930ndad 1930ndad aastad on kogu Euroopa kunstis üldiselt teatud rahunemise ajajärk. Realistlikud, impressionistlikud ja neoimpressionistlikud maalid asendasid ekspressionistlikke, kubistlikke ja sürrealistlikke. Eestis on raske ette kujutada, et 1920ndate napp avangard võinuks kedagi 1930ndateks väsitada; samuti ei olnud siinne vaikiv ajastu kunsti osas väga domineeriv. Eesti 1930ndate kunst oli suhteliselt kindel ja terviklik. 1930ndaid on nimetatud ka eesti kunsti kõrgperioodiks, mil valmisid parimad värvi- ja vormiharmooniat kandvad tööd ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku maastikumaali poole erinevatel põhjustel, alates prantsuse maalikoolkonna eeskujudest, kuni siinsete kunstnike isiklike põhjusteni, millest sugugi viimane
omaette klassist. Sellest hetkest said Horchi autod erilise kvaliteedi sünonüümiks. Teel tippu juhtus ka lõbusaid lugusid. Näiteks oli kord kontrollidele antud käsk täpsustada, kas Horchi autode kabiinis vastab mehhaaniline müratase normidele. Selle proovimiseks leiutati lihtne meetod - mootor pidi välja kannatama 40minutilise täisgaasi. Üle ei jäänud muud, kui kõige rängemalt koormatud mootoridetailid teemantidest valmis teha. Aga kulutatud raha ei olnud ometi raisatud. 1930ndateks aastateks oli Horch luksusautode klassis Daimler-Benzi ja Maybachi ees sisse võtnud kindla liidrikoha. Audi - võidusõitude kuningas Horchi tehaste toretsevast võidukäigust maailma autotööstuse esiridadesse ei olnud firma loojal endal enam sooja ega külma. Juba 1909. aastal oli ta ettevõttest eriarvamuste tõttu juhtkonna ja nõukoguga nelja tuule poole läinud. Ent Horchi nimi maksis. Ja maksis palju. 72 tunniga õnnestus tal oma sõpradelt ja äripartneritelt
Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma. Lähiajalugu 1930ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama
Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja. 1930ndatel aastatel juhib ajakirja Semper, kes on kirjanduslikelt vaadetelt suhteliselt lähedane Tuglasele. Hakkavad tekkima koondavad organisatsioonid ja väljaanded, mis jäävad püsima. + 1925 Kultuurikapitali seadus kuidas kultuuri võiks rahastada? Kirjanikud hakkavad stipendiumi saama. 1930ndateks aastateks tähendab see stabiilset sissetulekut, majanduslik olukord hakkab stabiliseeruma. + 1927 algavad "Looduse" romaanivõistlused + 1935 Raamatuaasta + 1937-40 "Varamu" (peatoimetaja Visnapuu) Loomingule konkurent poliitilises plaanis, sest Loomingut antakse välja Tartus ja selle puhul tajutakse teatavat opositsiooni ametlikult kultpoliitikale. Ajakiri on kindlasti väga professionaalselt tehtud ajakiri. Ajakirjad katkevad MS tõttu, aga tekivad ajutised asendused:
Under tutvustab moodsat saksa luulet, tõlgib seda. Underile peetakse ekspressionistlikku stiili loomuomaseks. „Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides (meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma. 2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood 1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi veri ega maised ihad, pigem tekib ettekujutus luuletajast kui pooljumalikust väljavalitust, kes suuri tõdesid ja suurt traagikat vahendab. Narratiivne ehk jutustav pool luules süveneb, mis mingil moel tipneb „Õnne varjutuses“: nõtke jutustamine, narratiivi pingestatus. under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest
annaabi.ee 
