Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit.
Edvard Munch Edvard Munch (12.12.1863 - 23.01.1944) · oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks · tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks Lapsepõlv · sündis 12. detsembril 1863 Lotenis · lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos · ta isa Christian Munch oli sügavalt usklik sõjaväe arst · ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane · tuberkuloos viis hauda ka Edvardi 15 aasta vanuse õe Sophie · ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige
aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele. Edvard Munch (12. detsember 1863 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. Oskar Kallis (23. november, 1892 1
Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas eriti 20. sajandi algul, mil seda hakati valitsuse poolt nn. Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama . 1906-1914 rändas Eestist mujale Venemaal 18-20 tuhat inimest. Selle ajani oli Venemaal talurahva ümberasumine kui mitte just keelatud, siis vähemalt takistatud, ehkki 6 muutused selles poliitikas olid valitsuses päevakorral juba 1890ndatest alates. 1904. aasta 6. juuni seadus talurahva ja põldu harivate linlaste Aasia-Venemaa riigimaadele siirdumise kohta oli põhimõtteline pööre tsaarivalitsuse ümberasumispoliitikas, mida viidi ellu küll alles pärast Vene-Jaapni sõja lõppemist. Varsti aga kaotasid võimud kontrolli selle liikumise üle. 1906-1916 siirdus Siberisse üle 3 miljoni inimese, kellest ca 18 % küll varsti tagasi pöördus. Eestist asus 1906-1914 Uuralite taha üle 12 tuhande
kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallelah maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" Nikolai Roerich oli vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane. Kuulus ka ,,Mir Iskusstva" rühmitusse. · Edvard Munch Edvard Munch oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Tarbekunst ja arhitektuur. 2) Millal valitses juugendstiil? 1980. aastail 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid!
ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu masstoodetud tehnikale ja toodetele tarbekaupade viimane muutmine, ehk tarbimiseks kohandamine naiste osaks. Kodu eest hoolitsemine iga klassi naiste päriososaks. Sellest sai naiselikkuse määraja kõikides klassides. Galbraith 1984: Naised muutusid salateenijateks . 1890ndatest alates võeti kasutusele uus mõiste ,,koduperenaine" (housweife) sellise kahetpidise oleku teenija ja naine kirjeldamiseks. Ehk siis mitte naised kui sellised, vaid naised kui koduperenaised on tarbimiskultuuri kandjad. Loodeti, et kui tehases toodetakse rohkem asju, siis naised saavad kodus rohkem vaba aega. Kuid nii ei läinud: ehkki rohkem naisi on tööturule tulnud, siis viimane transofrmeerimine võtab meeletult aega. Ja
hoonet Vene 9 (tuntud telegraafihoonena), mis hõmab kolme keskaegset kinnistut, 1912-13 rajatud Pagari tänava hoonestust (tuntud kui KGB ja Siseministeeriumi hooned), mille ehitamisel lammutati mitmeid keskaegseid ehitisi, sh hästisäilinud Hansa kontori hoone Pikk 61, viiekordset kõrget, massiivset ja liigendamata hoonet Pika ja Olevimäe tänava vahelises kvartalis jpt. See protsess oli eriti hoogne alates 1890ndatest aastatest kuni Esimese maailmasõja alguseni 1914. Neil aastail kaotas Tallinna all-linn väga palju ajaloolisi hooneid. Kuid sellest perioodist saab tuua ka ühe positiivse katse Scheeli panga hoone (praegu tuntud kui Eesti Telefoni haldushoone) ehitamise näol Vanale turule 1904, keskaegse elamu asemele. Selle neogooti arhitektuur kopeerib Tallinna keskaegset arhitektuuri ning lammutatud keskaegse elamu teravkaarportaal koos barokse uksega laoti uue hoone koosseisus
sest traditsiooniliselt neil ei ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu masstoodetud tehnikale ja toodetele tarbekaupade viimane muutmine, ehk tarbimiseks kohandamine naiste osaks. Kodu eest hoolitsemine iga klassi naiste päriososaks. Sellest sai naiselikkuse määraja kõikides klassides. Galbraith 1984: Naised muutusid salateenijateks . 1890ndatest alates võeti kasutusele uus mõiste ,,koduperenaine" (housweife) sellise kahetpidise oleku teenija ja naine kirjeldamiseks. Ehk siis mitte naised kui sellised, vaid naised kui koduperenaised on tarbimiskultuuri kandjad. Loodeti, et kui tehases toodetakse rohkem asju, siis naised saavad kodus rohkem vaba aega. Kuid nii ei läinud: ehkki rohkem naisi on tööturule tulnud, siis viimane transofrmeerimine võtab meeletult aega. Ja ostlemine ka: üks terve päev vrd 2 tundi 1920ndatel.