IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõ...
Pärisorjuse kaotamine hõlmas sisuliselt kolme olulist muudatust: 1.Talupojad said isikliku vabaduse. 2.Isiklikult vabadele talupoegadele anti maad. 3.Pärisorjusest vabastatud talupoegade haldamine läks nüüd mõisniku käest riigivõimu poolt kontrollitava talupoegade omavalitsuse kätte. Omavalitsuse peamisteks lülideks olid vald ja külakogukond. Suurte reformide ajastu Pärisorjuse kaotamine tegi möödapääsmatuks ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades.18601870.aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi majanduslikku,poliitilist,sõjalist ja kultuurilist palet. Nende reformide tulemused olid järgmised: · Seisulikud vahed vähenesid. · Majanduselu elavnes. · Kultuurielu elavnes. · Ühiskond ,,vabanes vaimselt". Rahulolematuse kasv Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalametest ühiskonna
18601870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvalu...
(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. Tsaar Aleksander II'le hakkas palvekirju vahendama Johann Köler. Tema nõudmised: 1) teoorjuse lõpetamine 2) maa ja rendihindade täpsustamine 3) ihunuhtluse kaotamine
nemad pidavad teda heategevuslikuks meheks, kes võitles oma riigi heaks. (ibid.) Akadeemiliste allikate kujutlus: kurjategija Üritades vastata püstitatud põhiküsimustele, esialgu peame selgeks saada kes on bandiit ja kurjategija. Bandiit ehk brigantaggio relvastatud röövel; jõugu liige (EKKS). Kurjategija kuriteo toime pannud isik või pahateo, pahanduse sooritaja (EKKS). Dickie John artiklis ,,A Word at War: The Italian Army and Brigandage 18601870" leiame vastust bandiidi ja kurjategija küsimusele. Paljudel juhtudel ei saa bandiitide liikumist pidada rahva vastupanu vormiks: sellised tegevused nagu salakaubavedu, relvastatud röövimine ja pantvangi võtmine tunduvad sageli olevat olnud kohaliku majanduse ja võimustruktuuride kindel osa. (Dickie 2014: 23) Franco Molfese olulises uuringus bandiitide kohta, mida ta kirjutas 1960.aastal, banditism
Siin võib hakata rääkima reaalselt toimivast arstiabist. Seisusliku korra lagunemine Vene ühiskonna jagunemine neljatasandiliseks seisuslikuks püramiidiks oli ühiskondlikku teadvusesse kinnistunud. Kõige prestiizikamaks seisuseks oli aadliseisus ja madalaim talupoegkond. Vahepeale jäi vaimulikkond ja linnaseisus. Kuid 19. sajandi teisel poolel hakkas see püramiid kiiresti mõramenma. Taustana kõige olulisemaks protsessid on need muudatused, mis venemaal leiavad aset 18601870. aastatel ehk tegelikult on silmas peetud Aleksander II ajal läbiviidud reforme, mida nimetati suurte reformide ajastuks. See algas 1861. aastal pärisorjuse kaotamisega, lõppes 1874. aastal, kui Venemaal mindi üle üleüldisele sõjaväekohustusele. Mõisknikud sulandusid teiste maaomanikega, aadlikust said riigiametnikud. Linnaseisus kujunes ümber töölisteks ja ettevõtjateks. Muutus toimus aeglaselt. Talupojaseisuse esindajaid oli palju ja see läks muudatustega kaasa väga
annaabi.ee 
