Venemaa Inglismaa Inglismaa Venemaa Prantsusmaa VALGUSTUS SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM A J A T E L G 18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi
Paavst keelas kunst väljaviimise riigist. Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka ajaloomälestisi, määrav seos ajalooliste isikutega või ajaloosündmustega. Muuseumide kujunemine 18 saj: · Avatakse osa erakollektsioone publikule; sildid eksponaatide juures, temaatiline jaotamine, ajalooline jutustus kõrval 18-19 saj kaasaegse muuseumi sünd; Briti Muuseum 1759, Louvre 1793 Saksamaal esimesed spetsiaalsed muuseumihooned; 1830 Das Alte Museum, 1850ndad Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid
· 1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts Talurahvaseadus Liivimaal · 1845 Usuvahetusliikumine · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus · 1856 Uus talurahvaseadus Eeestimaal · 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal · 1858 Mahtra sõda · 1802 Tartu Ülikooli Taasavamine · 1838 Loodi Õpetatud Eesti selts · 18571861 Rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostamine · 1850ndad Maltsvetiliikumine · 172030ndad Pietismi levik · 1730ndad Vennastekoguduste levik · 18. saj II pool Ratsionalismi levik Mõisted Kindralkuberner Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Valitsusnõunik Kindralkuberneri abiline, kelle käes olid enamasti valitsusohjad Aadlimatrikklid Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mille omanikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi Asehalkduskord 1783.a Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus
siirdunud inimestest. 5) masinad oli vaja need leiutada, konstrueerida, sest ilma nendeta ei oleks tööstuslik pööre võimalik. 6) tooraine oli vaja midagi, millest toota. Kui toorainet ei leidunud omal maal, muutus oluliseks kolooniate omamine. Tööstuslik pööre sai alguse tekstiilitööstuses (Inglismaal). (millal algas kuni millal oli vabrikutööstus domineeriv) Inglismaal 176080 kuni 1850ndad Prantsusmaal 1800 kuni 1860ndad Saksamaal 182030 kuni 1880ndad Venemaa 186080 kuni ... (enne I Maailmasõda ei olnud lõppenud) INDUSTRIAALÜHISKOND Industriaalühiskonnaga on tegemist siis, kui tööstuses on hõivatud rohkem kui pool tööjõust. Kui on vähem, siis on tegemist agraarühiskonnaga. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: linnastumine ehk urbaniseerumine see tõi endaga kaasa sotsiaalse
ümberrahvastada, kukkus läbi. Venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne, saksastumine oli asi, mille poole paljud püüdlesid. Saksastumine toimus kuni Tsaari aja lõpuni välja. Venestamine ei suutnud saksa kultuuri tõrjuda välja balti provintsides. 28) Kool ja haridus: Alghariduskoolid: 19. saj I poolel, talurahva hariduses domineeris koduõpetus. Kooli läksid ainult lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kodulugemist ja õppimist kontrollis kohalik küla pastor. 1850ndad, 1870ndad- Kujunes välja uus stabiilne koolivõrk, mindi üle kohustuslikule kolme aastasele süsteemile. Kolm aastat õpiti: emakeelt, arvutamist, usuõpetust, geograafia. Soovitatavat õppeained (Mõnedes koolides ei õpetatud): ajalugu, vene keel. Poistele õpetati võimlemist ja tüdrukutele käsitööd. Kes tahtis edasi õppida võis minna kihelkonna kooli ja sealt edasi kõrgematesse asutustesse. 1866. a vallaseadus- Uue vallaseadusega, mitte enam
saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid. Tartu ülikool. Saksa ja eesti haritlaskond Alghariduskoolid Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19 saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus. Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole alguses 1850ndad-1878ndate aastateni. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele. Peamised õppeained olid emakeel, usuõpetus, arvutamine ja laulmine. Sajandi tesel poole lisandus geograafia. Soovitatatvad ained olid ajalugu ja vene keel (kuni venestusperioodi alguseni), lisaks võimlemine poistel ja käsitöö tüdrukutel. Õpetajad ja õpikud- talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamine oli pikka aega
osutub Smerdjakov. Temas rõhutatakse erilist põlglikkust. Ta põlgab kõike ja kõiki, ehk kindlustab oma erakluse. See oli D viimane suurem teos. Novell ,,Tasane" on järgmine teos. Tema looming katkeb 1881. aastal, mil D sureb. Lev Tolstoi proosa (1828 1910) Erinevalt Turgenevist ja Dostojevskist esindab Tolstoi märksa nooremat põlvkonda. Seepärast ta ei debüteeri naturaalkoolkonnaga. Tema debüüt toimub aastal 1852. Varasem looming 1850ndad; sellele järgneb Tolstoi esimene kriis, ta lahkub kirjandusest üsna skandaalselt. Järgmine periood algab 1862. aastast. Tolstoi loobub oma suurteosest ,,Sõda ja rahu" (1864 - 1869). Järgmisel perioodil 1877 ilmub ,,Anna Karenina". Hilisem periood 70ndate lõpp kuni Tolstoi surmani. Elu lõpupoole soovib ta lahti öelda oma suurteostest. Ta tahab kirjutada lihtrahvale. Anna Karenina ja Sõda-rahu on mõeldud haritud lugejale. Tolstoi
annaabi.ee 
