Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased! Tilsiti Rahu 1807 a. Venemaa ja Prantsusmaa vahel
(Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud Napoleoni sõjad ja Eesti Talurahva käärimine Lõuna-Eestis 1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks
Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi . Talvi sõjapidami polnud prantslased valmis ja seetõttu alustas Napoleon oktoobris taandumist . 1812 a. detsembriks oli Napoleoni häving ilmselge ja üle piiti suutis end võidelda vaid väike osa . 4. Napoleoni tee võimule- põhipunktid. * 1799a. Napoleoni riigipööre- revolutsiooni lõpp. * Konsulaat- Napoleon saab esime konsuliks. * Napoleon saab Prantsusmaa keisriks 1804a. (nimetas ennast imperaatoriks) * Prantsusmaa edukad vallutussõjad Euroopas (enamik riike Prantsuse võimu alla) 5. Napoleoni häving. (lahingud, põhietapid) * 1812 juuni detsember ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale Suure Armee häving * 1813 sügis Leipzigi lahing e. Rahvaste lahin- Napoleoni kaotus. * 1814 Napoleon loobub troonist 1. korda (Elba saarele Vahemeres , 1000 mehega .) * 1815 märts-1815 juuni Waterloo lahing . (Napoleoni 100 päeva. )Läheb Püha-
Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a. Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4. Pärisorjuse kaotamine. 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5
Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida. · Liivimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1804a. Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. Talupoegade vabastamine pärisorjusest: 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks.
konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament kuninga võimu kaotada ning 1793a. Louis XVI hukati. Pärast revolutsiooni ühe juhi Jean Marat' tapmist alustati terrorit. Terrori tõttu tekkis rahulolematus ning 1794a. toimus riigipööre. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele direktooriumile. 1799a. korraldas Napoleion Bonaparte sõjalise riigipöörde ning temast sai esimene konsul. 1802a. kuulutati Napoleon eluaegseks konsuliks. 1804a. sai ta keisriks. 1.4 Prantsuse absolutism 17-18 saj. 1610a. mõrvati Henri VI ja kuningaks sai ta 8 aastane poeg Louis XIII. Generaalstaatide koosolekul põrkusid aadlike ja 3. Seisuse taotlused- 3 seisus soovis, et kuningavõim oleks aadlikest ja vaimulikest sõltumatu, aadlikud soovisid vastupidist. Istungitel paistis silma vaimulike esindaja piiskop Richelieu. Kuninga ema kutsus ta riigisekretäriks, hiljem sai Richelieu esimeseks
Riik lubas mõisadele laenu anda juhul kui nad leevendavad talupoegade seisukorda. Nii öelda katse projekt läänele näitamaks. 1802 eesti talurahva regulatiiv" iggaüks..." igaüks, see oli ainult eestis. · Talupoeg sai õiguse vallas varale. · Keelati koormiste tõstmine. · Piirati talupoegade müüki. · Koormised täitnud talupojalt ei võinud talu ära võtta. · Hästi majandav talupoeg sai õiguse talu edasi pärandada. Sarnane sedus võeti vastu liivimaal 1804a. Erinevused: · keelati talupoega müük. · Keelati taluperemeeste karistamine · Igale talule määrati kindlad koormised vastavalt võimekusele mis kirjutati vaku raamatusse. · Mõisnike kodukari õigust piirati. 2 aresti kuni 15 kepi hoopi. · Talupojad jäid pärisorjadeks kuid mõisnike omavoli vähenes. Need seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Rahvas ootas enamat ja mõisnikud pidasid neid liiga piiravaks
26märtsil 1819a. Aadelkond loobus kõikist senisest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandik, et oma talus edasi elada tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi aga talupega ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati „vabade“ rendilepingutega, mis vähendasid 1804a talurahvaseaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikue võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse. Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele.
Poola konstitutsioon oli seotud kuningas Stanislav August Poniatowski, kes oli kuningas pärast Poola esimest jagamist (1777(?)), mis viis Poolast kolmandiku ja mille järel ta hakkas Poolas teostama ulatuslikke reforme, mille üheks tagajärjeks oli konstitutsioon. 1812 a Hispaania liberaalne põhiseadus(HÄSTI OLULINE!!). Veel oluline muutus oli seaduste tulek,mis hakkasid riiki reguleerima. See põhimõte, et riik on seadustega reguleeritud, tuli ka 18.saj-19.saj. Olulist mõju avaldas 1804a Napoleoni tsiviilkoodeks seadus, milles kogu ühiskonna toimimine tsiviilaspektides kirjutati lahti. Tsiviilkoodeks kehtestati kõikidel aladel, mis Napoleon vallutas ja Prantsusmaal jäi kehtima ja ka paljudes Saksa aladel avaldas tsiviilkoodeks mõju uute seaduste vastuvõtmisel. Ta väga põhimõtteliselt likvideeris seisusliku ühiskonna alused. Uusajal asendus absolutistlik riigikord 19.saj praktiliselt kõikjal Euroopas konstitutsioonilise monarhiaga
annaabi.ee 
