1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11. ...
Barokk Pt 17 ja 18 Ül 3. Koosta tööleht 17 saj. iseloomustus Euroopa 17. sajandil elas läbi mitmeid sõjalisi ja kannatusrohkeid perioode. Geograafiliste avastuste tõttu elavnes kultuurielu ning toimus suur areng teaduse ja folosoofia arengul. Olulie isik oli Galileo Galilei, kes itaalia teadlasena tõestas esimesena heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, mis avardas maailmapilti ja võis mõjuda kunstide arengule. Barokk-kunsti tellis põhiliselt kirik, sest vastureforamtsiooni tõttu sooviti, et kunst sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Kirik kasutas meelte ja tunnete mõjutamist läbi elulähedaste näidete abil, et usklik saaks neid kergemini omandada. Renesasansi perioodil aga proovis kirik kujundada juba massiivse hoonega usu tähtsust ja tema suurejoonelinst olemust kui barokk katsub läheneda realistlikumalt ja elulähedaselt. Iseloomusta barokkarhi...
mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. Eestikeelne kirjasõna: Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud on aastast 1535. kirjandus oli loogiline. Olid suuline ja kirjalik kirjaviis. Kirjasõnaga tegelesid kirikuõpetajad. 19sajandi lõpul hakkasid eestlased kirjasõnaga tegelema. 17sajandil toimus vaidlus eestikeelse piibli tõlkimise pärast, et millist murret kasutada. Toimus 2 konverentsi ja seal lepiti kokku, et piibel tõlgitakse Põhja-Eesti murdesse. Kirjakeele peamised uuendajad olid Forselius ja Stahl.
maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%) Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%. Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu- enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe
kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega. *vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele
elanike arvupoolest (ainus kellel vähem oli, oli Taani) ja naabrid olid seetõttu tugevamad. Hollandi kuldajastu 17. sajandil. Riik hakkas kujunema 1568 kui hollandlased soovisid saada sõltumatuks, see saavutati 1648 Vestfaali rahuga. Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt mitte nii unifitseeritud kui teised selleaja riigid, see tagas ka tugeva kodanluse. Holland oli oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas kodanlus. 17sajandil kuulus Holland Euroopa juhtivate suurriikide hulka. Holland oli kaubanduslik riik ja välispoliitiliselt oli ta enesekaitsele suunatud Hollandile kuulus 75% Euroopa kaubalaevastiku mahust. Holland oli ka koloniaalriik (vallutas mh Portugali kolooniad). Hollandis oli kaupmeeste demokraatia: esialgu Holland on vabariik, hiljem juhib ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas
annaabi.ee 
