3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. 9. Miks kujunesid 15-16. Sajandil Euroopa kultuurikeskuseks madalmaad
Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks. 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot)
Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannal Elizabeth I-le (valitses 1558-1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat.Avati arvukalt nii avalikke kui ka eratetareid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest.Näiteks Shaekspeare esines oma truüiga Londoninerateatris Gloobus (The Globe). 16sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas.Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi.tegevus toimus eri lavadel.Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest külest.Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemale ja selle kohal asus palkonlava
lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest. Pilet nr11 *varauusaegsed linnad, kaubandus ja käsitöö Liivi sõjas täielikul purustatud vana-pärnu kaotas 1599aastal linnaõiguse. 16sajandi lõpus oli eestis kümme linnaõigusega asulat. 16Sajandil said linnaõiguse kuresaare-1563hertsod magnus ja valga-1584stefan batory. Eesti alal oli suurimaks linnaks tallinn-reval, seal oli veidi üle 10tuhande elaniku. Eestlastele ja venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse peaaegu suletud(sakslased olid ülemkihil). Paemiseks väljaveoks olin eestis teravili. Suurem osa väljaveetud kaubatest läks madalmaadesse, väiksem osa saksamaale. Siseveokaubadeks jäi
kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Aasta seitsmes kuu nimetati Julius Cecari auks juuliks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav VanaRooma impeeriumi ajast kuni 16sajandi lõpuni. Eestis võeti juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil 24. veebruarl 1582 avaldas Gregorius XIII seaduse, millega sätestati reformi elluviimine sama aasta oktoobris: 4.le pidi kohe järgnema 15. oktoober (vahe 10 päeva) Gregoriuse kalender alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime, kellele kuu oli pühendatud
kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Aasta seitsmes kuu nimetati Julius Cecari auks juuliks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav VanaRooma impeeriumi ajast kuni 16sajandi lõpuni. Eestis võeti juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil 24. veebruarl 1582 avaldas Gregorius XIII seaduse, millega sätestati reformi elluviimine sama aasta oktoobris: 4.le pidi kohe järgnema 15. oktoober (vahe 10 päeva) Gregoriuse kalender alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime, kellele kuu oli pühendatud
annaabi.ee 
