1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.
See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. Heaolu rikkus 16951697. aasta näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1694.aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Järgmine aasta ei olnud sugugi parem. Väga palju inimesi surid nälga. Kuigi omati küllalt suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. See näitas, et eestlastest tegelikult ei hoolitud ning neid kasutati siiski justkui orjadena
ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, kes olid enam nõudvad käsitööalade esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal
1690 TÜ taasavamine 1699 kolis TÜ üle Pärnusse 1684 asutati õpetajate seminar Forseliuse eesjuhtimisel 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas tuleb avada kool 1637 esimene eesti grammatikaõpik H.Stahli poolt 1686 Verginiused andsid välja eestikeelse ,,Wastse Testamendi" 1693 avaldas J. Hornung grammatikaõpiku 1672 sai Karl XI valitsejaks 1680 suur rdeuktsioon 1694 piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust 16951697 suur nälg 1697 suri Karl XI; troon läks 15aastasele Karl XIIle 17001721 Põhjasõda 12.02.1700 Põhjasõja algus; Saksi vägede rünnak Riiale 19.11.1700 Narva lahing Detsember 1701 Erastvere lahing 1702 Hummuli lahing 1703 rajati Sankt Peterburg 1704 vallutasid Vene väed Tartu ja Narva 1709 Poltaava lahing 29.09.1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedele 1721 Uusikapunki rahuleping
sakslastele; siinset aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus ja Liivmaa rentnikud haavusid, kui neid alandati maarentniku seisukorda ning võeti suurelt osalt kaasarääkimisõigus maa valitsemises; reduktsiooniga tekkinud aadli meelemuutust kasutas Põhjasõja ajal osavalt Vene tsaar Peeter I, kes lubadusega endised õigused taastada üllatavalt kiiresti baltisaksa aadli toetuse teenis kõik need positiivsed arengud lõpetas 1669. a näljahäda ja 16951697 olnud nn Suur nälg (vt lk 115), kus suri 20% rahvastikust, teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. a veel märkimisväärseid viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem; sel ajal, kui "riigi viljaaidas" surid inimesed massiliselt nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, kus valitses samuti ikaldusest tingitud nälg Põllumajandus: mõisate arv Eestis ulatus 17
annaabi.ee 
