Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse).
Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused. · Saare-Lääne piiskopkond aga otsustas oma alad müüa Taani kuningale 1559a. See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa Ivan Julmaga. · Üldiselt oli venemaa edukas. 1560a. Toimus venemaa ja Liivi ordu vahel Härgme lahing kus ordu sa lüüa
Ainsa tõsise eralndi moodustavad Harju-Viru rüütelkond. 1258(?) communities. 16 saj keskpaigaks muutub tugevaks pol jõuks.16 saj lõpul hakkab ka Poola alal kujunema välja Liiivmaa seisusi ühendav kogu, mida võib nim Liivimaa rüütelkonnaks. On olemas peamees, kes kõigi eest seisab. Kuid see kogu on tugevalt Poola kuningast sõltuv, poola kuninga tahtest sõltub kogu eksistents. Erinevalt p-Eestist on Lõunas tegu tänu poola võimudele tek organisatsiooniga. 1561a kui ollakse koos Vilnuses, ordu vasallid astuvad jõuliselt iseseisvalt välja, et lasta endale kinnitada põhilised privileegid ( õigus maale, maa pärimisõigus( mõlemas liinis)+ võõrandamise õigus( õigus maad omatahtsi müüa). Sigismund II Augusti privileegid on äärmiselt laialõiguslikud, võrreldatavad harju-viru õigustega ( 14 saj). Kõik läänistused muudetakse alloodideks ( 1561 ordu aadlikud, 62 peapiiskopi aadlikele). Poolas oli pm võimalik anda 3 õiguse alusel : I
Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus. Talupoegade ülestõus Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised. Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem lahing toimus koluvere lossi juures. Kus talupojad said läänemaa aadlitelt lüüa. Sõjategevuse jätk. 1561a- tlna linn harju-viru ja järvamaa andsid end rootslaste võimu alla. eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga. Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln ja põja eesi- rootsi
ta on. Varakult kaot tp õigus oma talukoha asukoha üle. Õigus talukohti müüa ja vahetada kadus ilmselt algselt 13 saj lõplikult 15 sajandil. 13 saj pärandi osas oli õigus tp ise veel otsustada , 16 saj pärand sõltus mõisniku tahtest ( talu+taluinventar)Varakult sai Gutsherrist gerichtsherr. Kohtufoogtide õigusest on juttu 1251-55 a saarlaste lepingutes. 1315 valdemar eeriku õiguse kohtuvõim. Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik. Tegemist ühe kõige
annaabi.ee 
