Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1560ndatel" - 5 õppematerjali

Liivi sõda 1558
2
docx

Liivi sõda 1558

võimalik enam kindlaks teha. 1561 Tallinna linn ja Põhja-Eesti vasallid andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla ja andsid Rootsi kuningale ustamisvande. Ka ordu andis ennast lepingu teel Poola- Leedu kaitse alla. See tähendas ka ordu kui organisatsiooni likvideerimist. See tõi kaasa probleemi Rootsi ja Poola vahelistes suhetes. 1561 on peetud tinglikuks Vana-Liivima lõpu aastaks. Kõige tugevam ordu lõpetas tegevuse. Pärast Vana-Liivimaa lõppu oli Eesti aladel reaalselt 4 valitsejat. 1560ndatel aastatel puhkeb 2 sõda: · Poola-Rootsi sõda · Põhjamaade 7-aastane sõda- seal on tegevad eeskätt Taani ja Rootsi. Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa.

Ajalugu → Ameerika ühiskond ja kultuur
10 allalaadimist
Keskaeg Eestis
11
doc

Keskaeg Eestis

2)Ordu otsis toetust Poola-leedult, 1559. aastal andis Ordu ennast Poola-Leedu kaitse alla. 1560. aastal Ordu väed purustati lõplikult Venemaa poolt. 1561. aastal otsustasid Virumaa, Järvamaa ja Harjumaa vasallid alistuda Rootsi kuningale, andsid talle ustavusvande, kuigi tegelikult kuulusid need alad Ordule. Liivi ordu and is siis 1559. aastal end Poola-Leedu kaitse alla, aga 1561. aastal alistus ta poola-leedule. See tõi kaasa 1560ndatel aatatel Poola ja Rootsi vahelise sõja. Rootsi lähtus sellest, et vasallid olid rootsile alistunud, aga Poola lähtus sellest, et Ordu oli alistunud Poolale. 1560ndatel aastatel leidsis aset kaks sõda. KÕigepealt Rootsi-Poola sõda. Poola tahtis enda kätte saada Põhja-Eesti alasid, aga Rootsi ei tahtnud neid anda. Sõda toimus eesti aladel. Teine sõda kandis nimetust Põhjamaade 7-aastane sõda. Vastamisi olid Rootsi ja Taani

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Vana-Venemaa ajalugu
42
docx

Vana-Venemaa ajalugu

Kroonimine metropoliit Makari poolt (16.saj kiriku ja kultuuripol. Tegelasi). Koostati Velije ... ­suur pühakute elulugu, põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas. Leedus levis samal ajal kalvinism. Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Peale seda hakkas kliima järk jahenemine, mida on tuntud ka kui nn. väike jääaeg. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid endiselt külmaks. Alles sajandi keskpaigas muutsid ka talved soojemaks, mis väljendusid jääkatte taandumisena Läänemere lõuna ja keskosast. Vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. ''Väike jääaeg'': 1560ndatel algas järsk kliima jahenemine, mis kestis 17. sajandi lõpuni. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. Laienesid alpi liustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel allapoole. Näiteks Bodeni järv jäätus neljal talvel. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Eesti Uusaeg
58
pdf

Eesti Uusaeg

- Eestimaa oli jagatud 4 maakonnaks ehk kreisiks · III Kohtukorraldus aadli kontrolli all: 1.Ülemmaakohus, mille moodustas maanõunike kolleegium: - ei allunud Rootsi kuninga juhtimisele 2.Alamateks kohtudeks meeskohtud · Tulemus: - Eestimaa ülemereprovintsi ei inkorporeeritud Rootsi tuumikalade (Rootsi-Soome) koosseisu! Nt Rootsis-Soomes aadlist sõltumatu kohtukorraldus Rootsi läänistuspoliitika · Algus: 1560ndatel kuulus Rootsi kroonule üle poole Eestimaa haritavast põllumaast ja ülejäänud põlise saksa aadli valduses · Areng: Rootsi riigi maaomandi kiire ja jätkuv kahanemine: - 1561-1620 jagati Eestimaal kolm neljandikku kroonumõisadest eraomanikele · Põhjuseks vajadus premeerida sõjaväe pealikke: - said läänistusi · Esialgu soositi läänistamisel rootsi-soome aadlit: - seejärel poliitika kujunes kohalikku aadlit eelistavaks

Ajalugu → Eesti uusaeg
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun