MAKROMINERAALID KALTSIUM soovitatav ööpäevane kogus RDA -10aastasel 900mg, 11-24a 1100-1300mg. Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist:
teadlikud alkoholitarimise riskidest. Täiskasvanueas kehtivad samad võtted, mis noorukitel. Eesti Osteoporoosi Seltsi soovituslikud päevased kaltsiumikogused osteoporoosi ennetuseks on: 1. kuni 10-aastastel lastel 600-900mg 2. üle 10-astastel lastel ja noorukitel 1000-1200mg 3. 25-50 aastastel naistel 1000mg 4. rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel 1300-1400mg 5. postmenopausieas naistel 1200-1500mg 6. meestel 1200-1500mg Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Teening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tippmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad. 4.2 Osteoporoosi ravi Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Ravi on individuaalne ning koosneb nii ravimitest kui ka elustriili muutustest.
Kaltsium on tähtis maksa glükogeeni reguleerija ja üks vähktõve ennetajaid. Kaltsiumi normaalne hulk tagab südame-veresoonkonna hea seisundi, kuna ta aktiviseerib madala tihedusega rasvad ja tagab kõrge tihedusega hea kolesterooli liikuvuse organismis. Kaltsiumil on profülaktiline toime emaka, kõhunäärme ja jämesoole vähi suhtes. 5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500mg. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest (keefir, pett, hapupiim, jogurt, erinevad juustud, kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24...0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne.
kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1. Väga madala mineraalainete sisaldusega( mineraalsooli on 50mg/ 1 liitri kohta) 2. Madala mineraalaniete sisaldusega( 500mg / 1 liitri kohta soola sisaldus) 3. Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA) Joogivesi- saadakse põhjaveest mida filtreeritakse. Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett. Karastusjoogid: Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud. Kali- käärimise teel saadud jook, väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust, veest ja rukkilinnastest
Profülaktikas kasutatavad ravimid (kaltsium, D-vitamiin, hormoonasendusravi, raloksifeen) ja nende farmakokineetika, farmakodünaamika, kõrvaltoimed. •Kaltsium. Imendumine sõltub Ca2+ hulgast toidus Kergendatud difusioon peensooles ja D-vitamiin-sõltuv transport kaksteissõrmiksooles. Päevanekaltsiumivajadus:-kuni10-aastastel lastel600-900 mg -üle10-aastastel lastelja noorukitel1000-1200 mg -25-50-aastastel naistel1000 mg -rasedatelja rinnagatoitvatelnaistel1300-1500mg-postmenopausaalseseasnaistel1200-1500 mg -meestel1200-1500 mg Kuikaltsiumitdieediseiole piisavalt, siistulekskasutadatäiendavaltkaltsiumipreparaate. •D-vitamiin –D-vitamiiniluumurruriskivähendavtoimeon tõestatudalatesdoosist800 IU/päevas. –PäevaneD-vitamiinivajadus: •Täiskasvanutel800-1000 IU e. 10-12,5 g •Õuesliikuvadvanurid(üle70-a) vajavadlisaks400 IU päevas •Tubasedvanuridvajavadlisaks600-800 IU päevas
annaabi.ee 
