Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt. Nt 1250k kulud kokku firmal, 250k tahaks kasumit saada, seega kogutulu peab olema 1500k. Seda arvutatakse aga erinevate kulude pealt. Nt kogukuludega võrreldes (1500-1250)/1250= 20%. St 20% on hinnalisandimäär. Aga kui nt esmaskulud (Põhimaterjal ja põhitööliste palk) on 600k, siis (1500- 600)/600=150%. Ennetus kulud Takseerimiskulud Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud Ettevõtteväliselt
palju reaktsiooniprodukti. Ahelreaktsioonide korral ei erine aktiivne osake normaalsest molekulist mitte ainult energeetiliselt, vaid tavaliselt ka keemiliselt. Tekkivad reaktsioonivõimelised osakesed saavada olla vabad radikaalid ja aatomid, kuid enamasti mitte molekulid. Seega peab ahelreaktsiooni esilekutsumiseks kasutatav energiahulk olema piisavalt suur, et lõhkuda keemilisi sidemeid molekulis ja moodustada vabu valentse omavaid osakesi. H 2 + Br2 2 HBr 500-1500K dc HBr 2kc H 2 c Br2 1/ 2 = dt c 1 + j HBr c Br2 dc HBr = k 2 c Br c H 2 - k -2 c HBr + k 3 c HBr c H dt 9. Ensüümkatalüüs Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2 k3
plahvatuseni 5. Ahelraktsioonide korral täheldadatakse teatud induktsiooniperioodi, mille järel reaktsioon käivitub väga kiiresti. Vabade radikaalide tekkega kulgevad ahelreaktsioonid vôivad olla tavalised ilma hargnemiseta ja hargnemisega ahelreaktsioonid. Viimased on sageli tugevalt eksotermilised ja nendega kaasneb plahvatus. 6.1 Mittehargnevate ahelatega reaktsioonid H2 + Br2 = 2HBr Selle reaktsiooni jaoks pakkus Bodenstein 500 - 1500K järgmise reaktsiooni kiiruse vôrrandi : 1/2 dc HBr 2kc H 2 c Br2 dt c 1 j HBr c Br2 k1 Br2 + M ===== 2Br + M (staadium 1) (6.2) k -1 k2
Selles piirkonnas sisuliselt pole osooni ja veeauru. Seega on temperatuur madalam kui troposfääris ja stratosfääris. Maast kaugenemisel muutub õhu keemiline koostis sõltuvaks kõrgusest ja atmosfäär muutub kergemate gaasidega rikastatuks. Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitasioonilise separatsiooni tõttu. Termosfäär Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000 kuni 1500K (727 oC kuni 1227oC). See temperatuuri tõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust. 100-200km kõrgusel on peamisteks gaasideks veel lämmastik ja hapnik. Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m). Eksosfäär Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000km-ni. Ionosfäär
Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19, dietüüleeter 1-40, tärpentiin 0,8. 30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb
Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: n 2a P V nb nRT V2 a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 32. Atmosfääri koostis. 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). 7 NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes
annaabi.ee 
