Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 1602) Ayr uus zanr soololaul (lauto saatel) John Dowland (1562 1626) kuulus üle Euroopa Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine. 1. mitmehäälse polüfoonilise muusika kogumik 1501, Ottaviano Petrucci, Veneetsia. Edasi: John Rastell Londonis ~1520 Pierre Attaignant Pariisis ~1528 Saksamaal ~1534 jne. Enamik ansamblimuusikat trükiti iga hääl eri raamatus nn hääleraamatud. Teose esitamiseks oli tarvilik terve komplekt. Või siis ümmarguselt (vt. õpik lk. 147). 1. ansamblipartituur trükiti 1577.
Seejärel andis ta teistele turgi belykkidele tagasi iseseisvuse, jagas Os riigi bayezidi 4 poja vahel. Siiski ei levinud võimuvaakum Euroopa provintsidesse. See tunistab sealsete feodaalide oskamatust, teiselt osmanite võimu juurdumise sügavust. Mehmed I – õnnestus 11 a kestnud võitluses teiste bayezid I poegadega segadusaeg lõpetada. Seetõttu on teda peetud ka Os imp taastajaks. Murat II – tema teeneks Os imp Euroopa valduste edukas kaitsmine 1440ndatel aastatel Yanos Hunyadi rünnakute eest. Pärast 1440ndate alguse mitmeid kaotusi pidid Os-d 1444 allakirjutama Edirne- Szegedi rahule, mille kohaselt Serbia pääses Os riigi vasallriigi staatusest. Hiljem Yanos Hunyadi sõjaõnn pöördus pärast Kosovo lahingu võitmist 1448 õnnestus osmanitel Serbia vasallriigi staatus taastada. 2) hiilgeperiood 1453 – 1699 – valitsesid Os riiki 15 valitsejat. Nende hulgas kõige
kreeka või ladina keeles. Hakati väärtustama Cicero loodud ladina keele versiooni, aga keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma põlgusega. Erinevaid dokumente hakati koostama rahvuskeeltes. Ühelt poolt ülistati ladina keelt, kuid samas tõrjusid rahvuskeeled ladina keele kõrvale. Inimesed hakkasid tegelema allikakriitikaga. Näiteks Lorenzo Valla paljastas just renessanssi ajal Constantinuse kinkeüriku pettuse (avastas, et see kinkeürik loodi tegelikult 8.saj, mitte 4.saj). 1440ndatel võeti kasutusele trükikunst, mis hakkas infovahetust soodustama. Kõiki trükiseid enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks ehk vanimateks trükisteks. Arenes ka nooditrükikunst. Humanism on inimesekeskne mõttemaailm. See vastandus keskaegsele kultuurile, kus jumal oli tähtsaim. Nüüd muutus inimeste mõttemaailm ilmalikumaks. Põhiväärtusteks peeti inimest, maist elu, inimvajadusi ning individuaalsust ja eneseteostust
pöörama rahvuskeeltele. Ladina keel säilis pigem nagu intellektuaalne keel. Hakati huvi tundma ka kreeka keele ja kultuuri vastu. See huvi nende vastu kasvas, kui türklased vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Kreeklased pöördusid tagasi Euroopasse ning tekkiski huvi nende keele ja kultuuri vastu. Humanismi keskusteks ja vahendajateks kujuneisd eeskätt ülikoolid. Laiemas mõttes informatsioonivahetus muutus tunduvalt lihtsamaks, kui 1440ndatel aastatel leiutati Euroopas trükikunst. Kõiki raamatuid, mis on trükitud enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks. Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane, kes ilmutas järjekindlat kriitikat muitsete autoriteetide kohta. Näiteks ta polnud nõus sellega, et Aristotelest nii palju austati. Kõige rohkem kuulsust on talle toolnud Constantinuse kinkeüriku võltsimise paljastamine.
89 12.1.2. Hariduse kujunemine Kool tähendab kreeka keeles "vaba aega" ehk enne industrialiseerimist said haridust need, kel oli raha ja vaba aega. Varasematel sajanditel ei nõudnud praktilised igapäevaelu valdkonnad kirjaoskust ja lugemist. Puudusid ka vajalikud vahendid tekstid, nende raske kättesaadavus, kallis hind ja ka otsene vajadus. Hariduse kujunemine Trükikunsti tunti 7.sajandil juba Hiinas; 1440ndatel leiutas Gutenberg trükikunsti Euroopalikus tähenduses vähenes kirjaoskamatus ning tekkis vajadus hariduse järele siit vajadus ka koolide järele. Tänapäevaselt tuntud koolid tekkisid 19.sajandi esimesel veerandil Euroopas ja Ameerikas. 17.sajandil Eestis lugemisoskus suhteliselt levinud, kirjaoskus hiljem. Hariduse kujunemine Industrialiseerimise ja linnastumisega tekkis vajadus uute oskuste järele. Koolihariduse jõudmist rahvahulkadesse soodustas:
annaabi.ee 
