Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad: Viin 1533000 Graz 232000 Linz 203000 Salzburg 144000 7 4.RAHVASTIK Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem
Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päevas AR TR MR AC TC MC 1800 50 90000 55 99000 -9000 2800 47 131600 41,6 43 120400 21,4 11200 3800 44 167200 35,6 33 125400 5 41800 4800 41 196800 29,6 30 144000 18,6 52800 5800 37 214600 17,8 32 185600 41,6 29000 6800 35 238000 23,4 34 231200 45,6 6800 7800 32,3 251940 13,94 36 280800 49,6 -28860 8800 29 255200 3,26 38 334400 53,6 -79200 9800 26 254800 -0,4 40 392000 57,6 -137200 10800 23 248400 -6,4 43 464400 72,4 -216000 1) Täitke tabeli tühjad veerud
Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päev AR TR MR AC TC MC ∏ 1800 50 90000 0 55 99000 0 -9000 2800 47 131600 41.6 43 120400 21.4 11200 3800 44 167200 35.6 33 125400 5 41800 4800 41 196800 29.6 30 144000 18.6 52800 5800 37 214600 17.8 32 185600 41.6 29000 6800 35 238000 23.4 34 231200 45.6 6800 7800 32.3 251940 13.94 36 280800 49.6 -28860 8800 29 255200 3.26 38 334400 53.6 -79200 9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
Eestikeelne 21900 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 262800 Eesti Päevaleht 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 118800 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 Postimees 12000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 144000 Venekeelne 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 114000 DV 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 114000 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 Välireklaam 17000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 204000
lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass. LP pruunid kahkjad - A-Baf-Egl-Bt-C2 L(P) heledad kahkjad - A-Egl-Bt-C2 LPg.- neil on gleistunud ka Bt-horisont (144000 ha) profiil Boniteet põlluna 35-40 hp (VII kl.), pärast kuivendust 40-45 hp. (VI kl.) MKT: jänesekapsa-naadi, Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskm. (>2%), produktiivsus väga kõrge > 15 t/ha aastas, veereziim ei vaja metsana reguleerimist. Leetunud mullad Lk Välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusena. - lähtekivim punakaspruun l, sl või ls1 - happelise reaktsiooniga, põllumaana vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1. Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel. 2. Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks arvuti- programmide keel, liiklusmärgid. 1 3
annaabi.ee 
