Lihtmehhanismid Seadmed, mille abil saab võita jõus Kang Kõva keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti Liikumatu plokk Soonega ratas, mille abil saab tõsta raskusi(ei anna võitu jõus-et muuta jõu mõjumise suunda) Kaldpind annab võitu jõus: kaldpinna pikkus jagatud kaldpinna kõrgus Õhurõhk Rõhk, mida avaldab maad ümbritsev õhukiht selles asetsevatele kehadele 1mmHg=133Pa Normaalrõhk õhurõhk, mis temperatuuril 0C tasakaalustab 760 mm kõrguse elavhõbeda samba rõhu 101 300Pa Manomeeter Mõõteriist vedeliku, gaasi või auru rõhu või rõhkude vahe mõõtmiseks Baromeeter Mõõteriist õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud Jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha selles ülespoole Areomeeter Mõõteriist vedeliku tiheduse määramiseks
on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh -vedeliku tihedus g-raskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2-P1=g(h2-h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast.
vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh vedeliku tihedus graskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2P1=g(h2h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast.
süsteemis dyn/cm². uputatult leiame, et keha kaal on vähenenud täpselt selle väljatõrjutud vedelikku kaalu Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). võrra. Järelikult keha kaotab oma kaalust osa mis 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg on võrdeline väljatõrjutud vedelikku Kaaluga 1mm Hg=133Pa Järelikult mida sügavamal vees oleme, seda Näeme, et kui kuubiku panime vette, siis suurem on rõhk keha pinnale. vesi tõusis anumas. Kui anum oleks alguses Järelikult vee sügavuse suurenedes tuleb vett ääreni täis olnud, siis oleks osa vett üle arvestada keha materjale, sest mitte ääre voolanud. vastupidavast materjalist keha võib deformeeruda. Järelikult vette uputatud kehade kaal
1at = 1kGm/cm2 . Kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn a b s o l u u t n e r õ h k. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame nn ü l e r õ h u. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pata = pman +B, vaakummeetriga mõõtmisel aga pata = B-pvaak kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa . Tuletõrje tsentrifugaalpumpade juures on kasutusel manovaakummeeter, mis pumba imemisreziimis näitab süsteemis (pumbas ja voolikutes)hõrendust (vaakumi), pumba ja voolikute veega täitumisel algab rõhu tõus. Absoluutse rõhu määramisel on vajalikud nii manomeetri pman kui ka baromeetri näit(B), hõrenduse puhul baromeetri ja vaakummeetri näit. Absoluutse rõhu tähiseks on pata. Kujutame graafiliselt atmosfääri-, üle-ja alarõhku (joon.1)
annaabi.ee 
