sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofiedeks (salmideks) skeem 4+4+3+3järgi.Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.Inglastest arendas sonetti W.Shakespeare.Eestlastest on kirjutanud sonette nt: M.Under. Riimiskeemi näide: ___a ___a ___c ___c ___b ___b ___d ___d ___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375) Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353) Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii
loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja
___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d) ___________ b (a) ___________ b (a) ___________ c (e) ___________ c (e) ___________ a (b) ___________ a (b) RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii
___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d) ___________ b (a) ___________ b (a) ___________ c (e) ___________ c (e) ___________ a (b) ___________ a (b) RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (1313–1375), keda peetakse novelli kui kunstilise žanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu “Dekameron” (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (1349–1353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii
Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga
suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504). Peateemaks pastoraalsetes romaanides on armastus, rohkem psühholoogilist. "Arkaadiasse" oli põimitud 12 ekloogi, mis mõjutasid ekloogi levikut mujal Euroopas. Inglane Philip Sidney "Arkaadia"(1590) üsna mahukas pastoraalromaan. Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer "Diara"(1559), hispaania kuulsaim pastoraalromaan. Cervantes "Galatea"(1585),
annaabi.ee 
