;l = 3,76m g g ( teras - merevesi ) 9,8(7,8 × 10 3 - 1,03 × 10 3 ) Vastus : l = 3,76m Ülesanne 5 r = l = 80cm = 0,8m g = 9,8 m/s 2 T -? Lahendus : l 0,8 T = 2 = 2 = 1,79 s × × g 9,8 Vastus : T = 1,79 s Ülesanne 6 f = 1000Hz R = 100m L = 20dB N -? Lahendus : N = I × S => S = 4R 2 1 I0 = = 10 -12W / m 2 1000 I L = 10 log; => I = L × I 0 × 10 log I0 I = 20 10 -12 × 10 log = 20 10 -12W / m 2 N = 20 10 -12 × 4 × 100 2 = 8 10 -8 Wt Vastus : N = 8 10 -8 Wt Ülesanne 7 x = 5 sin 10t l = 330m t = 4 sek vl = 330m / s x, v, a - ? Lahendus : x = 5 sin 10t x = A sin 10t 2 2 x1 = A sin( t - ) T 2 2l 2 2 l x1 = A sin( t - ) => A sin( t - )
ü teiste valgustitega võrreldes kõrgem hind keerukama tootmistehnoloogia tõttu; ü LED-valguse violetne-sinine värvusosa takistab unehormoonide tootmist ning võib seega tekitada valgustundlikel inimestel unehäireid. Eksperimendi tulemused LED-lampidega. v 2013. aastal hakati korteris vahetama pirne. v Seitse 20W säästulampi vahetati 12W LED-lampide vastu. v Kaks 18W luminestsentstoru vahetati 10W LED-torude vastu. v 11W säästupirn vahetati 4W LED-pirni vastu. v Vahetamata jäi lamp hämardatavas valgustis, sest hämardi hind oli liiga kõrge: 120 eurot. v Elektritarbimine 2012. aastal: 3641 kWh. Elektritarbimine 2014. aastal: 3031 kWh. Elektrienergia tarbimine aastatel 2012. ja 2014. Energiakulude võrdlus 450 400 350 300 250
Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks [I0(1000Hz)= 10-12W/m2] . see sõltub aga subjektist ja sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri pindala Lained elastses keskkonnas elastseks nim keskkonda, mille osakesed on omavahel
muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12W/m2See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos. Valguslained: Optika põhiseadused – Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused. Nähtustes nagu interferents, difraktsioon, polarisatsioon – käitub valgus kui laine
Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega) Näiteks l=2m tähendab pikkus l on 2 meetrit, N=12W tähendab, et võimsus N võrdub 12 vatti või F=7N tähendab, et jõud F võrdub 7 njuutonit. Osa ühikuid on saanud oma nimetuse kuulsate füüsikute nimede järgi ja seepärast kirjutatakse need ühikud suurte tähtedega (1Pa,1A,1V,1K,1N...). ● Mis on füüsikaline keha? ● Mis on nähtus? Too näiteid. ● Kõigi põhikoolis õpitud suuruste tähiseid ja ühikuid ning valemeid võin küsida. ● Mis on füüsikalise suuruse tähis? ● Mis on füüsikalise suuruse ühik
Lained jaotakse: Ristlained ja Pikilained. p-keskonna tihedus, E-elastsusmoodul 17.Akustika Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemiku infraheli < 20 Hz kuni 20 kHz > ultraheli. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, mürad. Heli minimaalset intensiivsust e.tugevust nimetakse kuuldeläveks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10-12W/m2 18. Bernoulli võrrand Bernoulli võrand seob voolava vedelikku rõhu, voolu kiiruse ja asendienergia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku jaos. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( gh ) ja dünaamilise rõhu ( /2 ) summa jääv suurus. 19. Torriccelli võrrand Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. v=(2gh) 20
Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli. Füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Lihthelid, liithelid, mürad. Heli minimaalne intensiivsus e tugevust nimetatakse kuuldeläviks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10astmes-12W/m2 Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L). 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L = 10log l/l0 (dB) intensiivsuse ja valjuse seos. Heliallika akustiline võimsus N=I*S I =intensiivsus, S= sfääri pindala kaugusel R heliallikast S=4piiR2. Levib õhus 330m/s, vees 1407 m/s. Sagedusel 512Hz koefitsent alfa klaasis = 0,027, betoon 0,015. Heli iseloomustavad kõrgus, intensiivsus, tämber.
Tööd võib teha mistahes aja jooksul. Mida lühema ajaga töö ära tehakse, seda võimsam on töö tegija. Võimsus on A füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud tööd. Valem: N= Võimsuse tähis N ja t ühik 1W (loe vatt). Võimsus on 1W, kui igas sekundis tehtud töö on 1J. Kui võimsus on 12W, siis tehakse igas sekundis 12J tööd. Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. (Oska ise joonist teha) Sel juhul on töö üldvalem: A F s cos ,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0
OO'W Oiwlon Creek. Canada .... 74 55"4S'N 12001SW Esquel, Argentina 78 42' 55'5 1I' 20W Gangetic Plain, plain 97 28'oo'N 81' oo'E GUinea, country. 90 l1' OO'N 12'OOW Indochina Pen , penmsula 97 16' oo'N 10S' oo'E 4j 'W 1It,Ioo. 0H . .. . . . . . . . . . . 51 39'46'N 84°12W Essen. Germany 84 51'2 1N 7'03'E Gao,Mali 90 16'16'N O' OO'E GUinea·BISsaU, country 90 12'OO'N 16'OOW IndoneSia, country 96 2'00'5 119'oo' E OO'W ~Sea, depressIon ..... 97 31'oo'N 3S'oo'E Estevan. Canada 74 49'08N 103' OOW Garonne, nver 85 4S' OO' N 0'00' GUinea
annaabi.ee 
