Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"12aastased" - 7 õppematerjali

DOC-Konspekt Ettekanne Luksemburgist
3
doc

[DOC] Konspekt/Ettekanne Luksemburgist

Sellega saab oma linnajaos piiramatult ning mujal Luxembourgis 2 tundi tasuta parkida. Päevapilet (Dagesbilljee), kehtib kuni kella 8.00-ni järgmisel hommikul 4,00 Nädalavahetusepilet (Weekend) kuni 5 inimesele / päev (L või P) 6,00 10-ne pakk (carnet) tavapileteid 12,00 5-ne pakk (carnet) päevapileteid 16,00 Kuupilet kindlal liinil või kindlaksmääratud linnajagude vahel 22,50 kuupilet kogu riigi ulatuses, nädalavahet.-l võib 1 in tasuta kaasa sõita 45,00 Alla 12aastased lapsed saavad sõita riigi piires tasuta. Luksemburgis taksoga sõitmine on tunduvalt kulukam kui eestlased on harjunud (2,42 eurot/km + 25% pühapäeviti / + 10% öösiti / +2,5 eurot kodust pealevõtmine) ja tihtipeale peab valmis olema ebameeldivateks üllatusteks (takso tuleb alles näiteks tunni aja pärast). Luxi üks peamisi vaatamisväärsusi on ka Ameerika sõjaväekalmistu kuhu maetud 5000 II maailmasõjas langenud ameerika sõdurit.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
Kultuur Poola-Rootsi ja Vene ajal
5
doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

· andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Eesti 18 sajandil
10
doc

Eesti 18.sajandil

• Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. 9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? Koolis õpetati lugemist, lauluraamatu kasutamist (mis tähendas, et koolis lauldi) ja õpetati ka

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST
10
odt

ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST.

teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mitte valdavate inimeste vahel." http://et.wikipedia.org/wiki/Digil %C3%B5he 3 ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED INTERNETIS JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST 3.1 Uuringus osalejad Kokku vastas küsimustele 111 õpilast ja ka mõned õpetajad, vastanutest 44 olid mehed ja 67 naised. Vanuseliselt jagunesid vastanud alljärgnevalt: kuni 12aastased ­ 20, 13 - 15aastased 71, 16 ­ 19aastased 6, vanemad kui 19 ­ 19 vastajat (vt Tabel 1). Tabel 1. Ülevaade vastanute soolisest ja vanuselisest koosseisust 3.2 Populaarsed suhtlusportaalid Enne, kui küsimused muutusid peamiselt Facebookile orienteerituks, uuriti välja, millistes suurtemates suhtlusportaalides vastanud üldse käivad. Nagu eeldada võis, osutus kõige populaarsemaks saidiks Facebook ­ tervelt 102 õpilast omavad seal kontot.

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
Eesti tipp sprinterid 1900-2008
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Pulssi mõõda jooksu alustades, jooksu ajal ja peale jooksu. Kui sa pole varem jooksuga tegelenud, siis tuleb alustada nii, et 12 nädalat jooksed 3 korda, 34 nädalat 4 korda, siis edasi juba 5 korda nädalas. Jooksu kiirus peab olema selline, et sa suudad jooksupartneriga rääkida. Jooks tuleb lõpetada siis, kui pead ennast tõsiselt jooksma sundima. Nii jookse senikaua kui suudad järjest läbida: 10aastased poisid 4 km; tüdrukud 3 km 11aastased poisid 5 km; tüdrukud 4 km 12aastased poisid 6 km; tüdrukud 5 km 13aastased poisid 7 km; tüdrukud 6 km 14aastased poisid 8 km; tüdrukud 6,5 km 15aastased poisid 9 km; tüdrukud 7 km 1618aastased poisid 10 km; tüdrukud 8 km Nii nagu Sinagi, alustas kunagi nüüd juba olümpiamängudel käinud Enn Sellik. Sina jõuad ka olümpiamängudele, kui talitad nõnda: 1. Enne kui alustad jooksmisega, käi arsti juures; 2. Jäta alatiseks meelde treeningu põhiseadused: 2.1. Jookse alati pingevabalt; 2.2

Sport → Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

kümneaastased). Neljandast kuuenda klassini - toimub keskmiselt pool õppetööst teises keeles ja pool esimeses keeles. Proportsioonid on koolides ja piirkonniti erinevad. Keskkoolis toimub osa õppetööst esimeses keeles ja osa teises keeles, proportsioonid on jällegi eri koolides ja piirkondades erinevad. 2.3. Hiline keelekümblus Quebecis (Kanada) algavad hilise keelekümbluse programmid tavaliselt keskkooli esimesel aastal, kui õpilased on umbes 12aastased (Genesee, 1983). Õpilastel on selleks ajaks mõningane teises keeles õppimise kogemus; enamasti on neil alates esimesest klassist olnud iga päev 45 ­ 60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel

Filosoofia → Sissejuhatus...
120 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

a. Tallinnas ­ neis võisid õppida nii aadlike kui linnakodanike lapsed. 1630. a. alates hakati maarahvale kiriku ja koguduste juures looma köstrikoole. 1632. a. avati Tartus ülikool ­ Academia Gustaviana(kuni 1710). Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas (6 aastat), seejärel võis õpinguid jätkata (3 aasta vältel) kas samas teaduskonnas, teoloogia, arsti- või õigusteaduskonnas. vene ajal anti Liivimaal 1739. aastal välja korraldus, et kõik 7-12aastased lapsed peavad koolis käima või kodus lugema õppima. 1802. a. taasavati Tartu Ülikool. Kuni 1890ndateni oli see saksa keelne. venestamisajal hakati vallakoolides aineid õpetama vene keeles. TÜ-s sai vene keel õppekeeleks. Aleksandrikool ­ 1888-1906 Põltsamaa lähedal tegutsenud õppeasutus, mille loomise jaoks algatati ärkamisajal korjandus. Eestikeelne õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkav õppeasutus.

Ajalugu → Spordiajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun