hoitud temperatuuril 23+/-5ºC. Mõõtmed võetakse kolmest kohast ning mahu leidmiseks leitakse kõigi kolme pikkuse aritmeetilised keskmised. Tihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V br (Valem 1) Kus, m- proovikeha mass õhus [g] Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 2 järgi. m1 -m0
o proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel" Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28 oC, nii et katsekeha
krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus mahuprotsent pinnases olev püstne soojustus ≤1% 0,010 0,007 0 ≤2% 0,020 0,015 0,002 Paisutatud
1.2.5 Punktkoormus Punktkoormus deformatsioonil 5mm tuleb määrata standardi EN 12430 järgi ja deklareerida tasemetena, sammuga 50 N. Ükski katsetulemus ei tohi jääda allapoole deklareeritud taset. 1.2.6 Veeimavus 1.2.6.1 Lühiajaline veeimavus Lühiajaline veeimavus osalisel sukeldamisel tuleb määrata standardi EN 1609 järgi. Ükski katsetulemus ei tohi ületada 1,0 kg/m2. 1.2.6.2 Pikaajaline veeimavus Lühiajaline veeimavus osalisel sukeldamisel tuleb määrata standardi EN 12087 järgi. Ükski katsetulemus ei tohi ületada 3,0 kg/m2. 1.2.7 Veeaurujuhtivus Veeauru läbilaskvusega seotud omadused tuleb määrata vastavalt standardile EN 12086 ja deklareerida homogeensete toodete korral veeauru difusioonitakistuse tegurina ja kattekihiga või mittehomogeensete toodete korral veeaurutakistusena. Mõõtmistulemuste puudumisel võetakse =1. 1.2.8 Dünaamiline jäikus Dünaamiline jäikus tuleb määrata standardi EN 29052-1 järgi ilma eelneva koormamiseta.
As t Kus mso,s katsekeha mass pärast vees hoidmist määratud aja vältel (g või kg); mdry,s katsekeha mass pärast kuivatamist (g või kg); As vette asetatud katsekeha külje kogupindala (m2); t immutamise aeg (s või min). 12.5 Laboatoorne töö nr 3. Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel Katse aluseks on EVS-EN 12087:1999 Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel. Pikaajalise veeimavus leitakse katsekeha 28-päevalise sukeldamisjärgse kaalumuutuse kaudu. Pinnale jäänud mitteimendunud vesi eemaldatakse nõrgumise teel. Käesolevas katses lühendatakse katseperioodi 7 päevani. 1. Mõõtmete määramine Tootest väljalõgatud katsekehasid hoitakse enne katsetamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23 ± 5) °C
annaabi.ee 
