5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli. 5.2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt "kontrrevolutsiooni" peatamist, "korra" jaluleseadmist. 5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski, ent Solidaarsuse võidukäik jätkus. 5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid, mille sõjavägi maha surus. 5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk "põrandaall". § 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA 1. Uus strateegia külma sõja võitmiseks 1.1 Reagani hoiakud NSVLi suhtes kajastusid kõnedes, kus kuulutas eesmärgiks "kurjuse impeerium" hävitada ning visata kommunism ajaloo prügikasti. 1
Eelkäijad: Richard Routley-Austraaliast, USA-st: Henry David Thoreau, John Muiri, Aldo Leopold *Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees" 2.*Ajaloo kiirenemise all mõistetakse tänu tehnoloogia arengule võimsate masinate,seadmete,teadmiste jms kasutuselevõttu,mis lihtsustab inimese elu,parandab elukvaliteeti,"vähendab" vahemaid ja aitab neid kiiremini läbida, *olulisemad etapid ajaloo kiirenemises:40tuh a tagasi,kui võeti kasutusele varasemast paremad tööriistad,10tuh a tagasi paikse põlluharimise avastamine Viljaka Poolkuu aladel Vahemere ääres,keskajal polnud areng eriti kiire(epideemiad,piiratud toiduvarud),uus etapp algas teadmiste akumuleerumise ning teaduse tekkega,mis viis tööstusrevolutsiooni esimesele etapile 18.saj,mil tootmine kasvas&linnad,kaubandus laienesid.100a hiljem võib kiirenevat muutuste kulgu näha praktiliselt igal elualal.Selle saj tehnoloogilisi edusammud,mis põhinevad varasematel teaduslikel saavutustel,on tähelepanuväärsed
UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma 25.oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20.okt alistuma. 10tuh Austria garnisonist põgenud, kuid suurem osa Austria väest marssis välja 21.okt ja apni oma relvad maha, kogu Grande Armee moodustas hiiglasliku poolrigi kapitulatsiooni jälgimiseks. Austerlitzi lahing- peeti 2.dets 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Liitlastele tuli kahjuks kehv omavaheline läbi saamine(lisaks ei kuulatud võimekat juhti Kutuzovit, vaid keisrid tegutsesid oma tahtmise järgi).
kultuurkarjamaadel. Talude vihmutussüsteemid tulevad teisaldatavad voolikvihmutusseadmetega, need süsteemid tasuvad end ära vähemalt viie aastaga. Talude vihmutussüsteemid on valdavalt väiksed (alla 10ha), seetõttu pole veehankimisega probleeme olemasolevate veehoidlate (89tk), järvede, jõgede ja ojade ääres. Üldse oleks Eestis võimalik vihmutada ilma äravoolu reguleerimata 110tuh/ha. Lähemal ajal on täiesti reaalne 10tuh/ha. Suurtalude (karjakasvatus) puhul on vaja karjamaid vihmutada suurematel pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks). See tingib juba täiuslikuma ja kallima süsteemi rajamist, mis meie oludes tasub end ära 6-8 aastaga IV Teema. Veega seotud infrastruktuur asulates 57)Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulates? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef
zoogeograafia, ökoloogia, võrdleva anatoomia, morgoloogia ja füsioloogia abi. zootehnikateadus on kõigi nimetatud teadusharude saavutused üldistanud põllumajandusloomade põlvnemis ja evolutsiooniteooriaks. 8. Kodustamise aeg ja kohad loomade kodustamine on lähedalt seotud inimühiskonna arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. kodustamise algus langeb kiviaega 12000-10000ekr. kõigepealt koer (alaska 20tuh, jaapan 12tuh, iraak iraan 12- 10tuh, euroopa 8tuh aastat ekr.) lammas kits 9000 ekr edela aasias. siga 8000 ekr uus-guinea, tuhat aastat hiljem väike-aasia, lähis-ida ja arvatavasti ka euroopas. koduveis 7000 ekr põhja kreeka ja anatoolia. hobune 4000 ekr musta ja kaspia mere stepid. loomad kodustati kõge vanemate kultuurihällide piirkonnas kirde aafrika ja edela aasia. põhja aafrika ja praegune sahaara kõrb olid üks esimesi loomade kodustamise kohti kust koduloomad edasi levisid niiluse orgu
annaabi.ee 
