Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem R1 = 39,5 k E = 8V R2 = 15 k U E =1,5 V R3 = 500 I K = 0,003 A C1= 39 nF U BE0 ~ 0,7V C2= 39 nF U E =7 V C3= 39 nF 1) Resonantssagedus U Välj max = 4,24 V => f= 217 kHz f 0 = 217 kHz 2)Pingevõimendustegur U Sis = 100mV U Välj =4,24V U välj 4,24V ku = = = 42,4V U sis 100mV 3) Pooli induktiivsus C3=39nF f 0 = 217 kHz 1 1 f0 = L1 = 2 L1C 3 4 f 0 C 3 2 2 L1=13,79 H 4) Ribalaius ja hüvetegur fü=224kHz fa=210 kHz B= fü fa = 14 kHz f 217 kHz Q= 0 = = 15,5kHz B 14kHz 5) Võimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik Joon. 2
Seejärel lülitasime sisse amplituudmodulatsiooni. Moduleerivaks signaaliks valisime lineaarselt kasvava signaali sageduseks 1Hz. Raadiotrakti läbinud signaali kuju järgi on võimalik leida süsteemi amplituudkarakteristikut. Salvestatud ekraanipildi moodul annab meile süsteemi amplituudikarakteristiku. Esitasime saadud graafiku aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti. Keskpunktiks valisime 100mV, sest generaatori väljundpinge tõstmisel kaks korda tõuseb sisendpinge juba vähem... Seejärel seadsime generaatori väljundsignaali sageduseks 1kHz ning amplituudi võrdseks leitud lineaarse osa keskpunkti väärtusega. Mõõtsime spektrogrammilt signaali põhi- ja kahe kõrgema harmoonilise amplituudi ning arvutasime mittelineaarmoonutuste tegur k . kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline.
Spektripilt: 2.3 Kutsesignaali uurimine Kutsesignaal Pinge amplituud 214V periood 40ms sagedus 25Hz 2.4 Toonvalimine Toonvalimine valitud number 3 9 jooniselt leitud esimene sagedus 700Hz 850Hz jooniselt leitud teine sagedus 1.47kHz 1.47kHz tehtud järeldus tabelist 1 vastavad vastavad Valitud number 3: Valitud number 9: Individuaalülesanne Lähtuvalt minu matriklinumbrist on algandmed: A = 100mV; f = 3400Hz; Joone kuju määrab võrrand f(t) = A * sin(*t), kus = 2*f = 6800 Seega joone kuju: f(t) = 100*sin(6800*t). Kasutan joone kuju üles täheldamiseks arvutusvõimsust: FFT (Fast Fourier Transformation) spektripildi umbkaudne esitus:
Toonvalimine valitud 2 8 number jooniselt leitud 700Hz 850Hz esimene sagedus jooniselt leitud teine 1330Hz 1330Hz sagedus tehtud järeldus sarnased sarnased tabelist 1 3. Individuaalülesanne Martiklinumber:164085 A=100mV= 0,1V F= 1,1 kHz = 1100Hz =0 Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=A*sin(*t+) , kus y on signaali kuju A on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Y=0,1*sin(2 *1100*t) Üks periood= 1/1100 = 0,0009, klapib graafikuga. Spektripilt: Kokkuvõte ja järeldused Uurisin analoogtelefoni tööd
3 Nelinurksignaali korral spektrikomponendid avalduvad: u(t) = 4A/(sint + 1/3 sin3t + 1/5 sin5t ...) = 2f = 2/T 4.) Mõõtsime sagedusmoduleeritud (FM) signaali spektrit. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit HP8648B välise modulatsiooniga reziimis. - kandesagedus f = 180 MHz (HP8648B) 0 - moduleeriva harmoonilise sagedus F = 15kHz, u = 100mV (HP33250A) - modulatsiooni tüüp: väline (HP8648B) - Sagedusdeviatsioon f= 30kHz Mõõtsime kõigi spektrijoonte kõrgused ja sagedused markeri abil. Tulemuste põhjal koostasime tabeli. Arvutasime välja spektri teoreetilise kuju.LISA2 Tabel 2. Spektrijoonte kõrgused ja sagedused Mõõdetud spektrijoonte kõrgused ja sagedused: Järjekorra Spektritjoonte Spektrijoonte Spektrijoonte Spektrijoonte nr
t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Faraday induktsiooni seadusest järeldub, et = - i t 1Wb = 1V 1s Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k). Kui pooli sisse pisteti 1 sekundi jooksul püsimagnet ristlõike- pindalaga 0,5 cm2, siis hälbis testri osuti väärtuseni 10 mV. Kui palju muutus magnetvoog ühes keerus? Kui suur on magnetinduktsioon selle püsimagneti sees? 5. Lenzi reegel Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. Lenzi reegel: a) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.
t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Faraday induktsiooni seadusest järeldub, et = - i t 1Wb = 1V 1s Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k). Kui pooli sisse pisteti 1 sekundi jooksul püsimagnet ristlõike-pindalaga 0,5 cm2, siis hälbis testri osuti väärtuseni 10 mV. Kui palju muutus magnetvoog ühes keerus? Kui suur on magnetinduktsioon selle püsimagneti sees? 9.Lenzi reegel Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. Lenzi reegel:
kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RT ln(Cin/Cout) + ZF R ja F on kontstandid, z-laengu arv F=96500J/V*mol =membraanipotentsiaal 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? -0,1V 6. . Rakumembraanil esineb membraanpotentsiaal + 100 mV (suunal seest välja). Milline on K+ ioonide kontsentratsioonide suhe ([K+]sees/[K+]väljas) tasakaaluolekus ja kummal pool membraani on K+ kontsentratsioon suurem? RTln(Cin/Cout)=ZF =100mV=0,1V F=96500J/V*mol R=8.314J/K*mol T=298K 298*8.314ln(Cin/Cout)=-1*96500*0,1 2477,572ln(Cin/Cout)=-9650 ln(Cin/Cout)=-9650/2477,572=-3,8 e^-3,8=0,022 järelikult väljaspool on K+ konsentratsioon suurem 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? e^dG/RT=e^-(-30000)J/298*8,314=e^12 Vastus:e^12 8
signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. Signaali olemus vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid]) 2
annaabi.ee 
