Topic Estonia, Tallinn The Republic of Estonia is the northernmost of the three Baltic States on the eastern shore of the Baltic Sea. To the east Estonia borders on Russia and Lake Peipsi and on the south on Latvia. The area of Estonia is 45 100km2, its coastline is 774km long. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian's total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians.
viiskümmend kilo rohtu.) Ja järsku märkab grupp turiste kaldal vedelevat mingit keha, mis on jõehobust ikkagi suurem, see tähendab, et see peaks olema siiski elevant. Seejärel märgatakse mingisugust liikumist elevandi poole- krokodillid hakavad kah kohale jõudma, kuid see krokodill, kes enne jõudis teist juba ligi ei lase, nii et süüa saab ainult üks nendest. · Turistid jõavad rahvusparki, mille pindala on ligi 100km2 ja mida kaitseb umbes viiskümmend relvastatud ning väljaõpetatud meest, kella seitsme paiku. Meeste ülesandeks on kaitsta kaitseala salaküttide eest ning jälgida, et turistid eeskirju järgiksid. Ühesõnaga jäävad need turistid, kellest ongi kogu jutt, ööbima sinnasamma rahvuspargi kaitsealale. · Advendiööl ei juhtunud turistidel eriti midagi huvitavat, peale lõvi möigramist keset ööd ja peaaegu lämbumist telgis (aga ikkagi- kõik pääsesid eluga;).
Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu. Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel
Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2 Stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistuspind alla 100km2 Daik magmakivimeist täitunud lõhe Sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud plaatja kujuga, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega. Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25
o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus Efusiivsed ehk vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad peale laava pursed, tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala Daik ehk kihilisi kivimeid lõikavatesse lõhedesse tekkinud kivimikehad Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad Lakoliit on nagu väike kumera kujuga batoliit Mida kiiremini magma jahtub, seda väiksemad kristallid tekivad (basalt vs graniit) Vulkanismi kasulikkus: o Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) o Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele.
Amazonase madalik ning Guajaana mägismaa haruahelikud ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning roomajaliikide poolest 4.kohal.
annaabi.ee 
