• Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu
tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p
Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu Niidu jälgimine( taimestik,muld jne) Karjatamise tähtsus Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu hävinemisele
- Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne) - Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne. Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha. 6. Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7) Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus)
Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju
taastada. Urist leitud varemed tõendavad, et see on oma ajal olnud tõeline suurlinn, kus oli kuus vägevat lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka tsikuraat, ehk kuntslik mägi, mille kolm treppi moodustasid tee taevasse. Uri linnas oli ka kaks sadamat – 1. Eufrati jõue ääres ja 2. peakanali ääres. Väljaspool müüri, ehk väljaspool kesklinna siis oli umbes 60-100ha suurune Suur Ur, mis oli ka teistest eraldatud tänavate ja kanalitega. Seal võis kokku elada kuni 250 000 inimest ja tänavavõrk oli tihe ja süsteemitu. Elurajoonide tänavad olid kitsad, kõverad ja korda tegemata. Tänavanurgad olid ümardatud, et koormaid kandvad eeslid end ei vigastaks. Uris olid lausa kahekorrulisi maju, mis olid heleda lubjavärviga värvitud ja alumine osa oli laotud põletatud tellistest. Majade tähtsamaiks ruumiks oli siseõu. Ka
-suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel, nt. Võrtsjärv, Pangodi, Saadjärv Eesti järvede iseloomustus ja jaotumus: -kui võtta järve „alammõõduks“ pindala 1ha, siis on Eestis umbes 1200 järve pindalaga kokku 2130km2 ehk ca 4,8% koguterritooriumist (sh. jõe või oja paisutamise teel loodud tehisjärved ehk veehoidlad) -Eesti järved on valdavalt väikesed -vaid 42 järve on pindalalt suuremad kui 100ha (1km 2) Eesti suuremad järved: Eesti hiigeljärv Peipsi -Saadjärv -S=3560km2 -Vagula järv -Euroopas suuruselt 4. järv Eesti sügavaimad järved: Teisel kohal on Eestis oma pindalalt Võrtsjärv -Rõuge suurjärv (sügavus 38m) (270) -Palkna järv (32)
annaabi.ee 
